sotāpanna,

sotāpan vooguastunu; vt ariyamagga. neli vooguastumisosa (cattāri sotāpatti­y-aṅgani) on (1) suhtlemine vääriliste inimestega (sappurisa-saṁsevana), (2) õige dhamma kuulamine (saddhammassavana), (3) arukas tähelepanu (yoniso manasikāra) ja (4) dhamma dhamma-kohane [õigel dhamma, õigel moel ja õiges järjekorras] teostamine (dhammānudhammappaṭipatti) Dutiya­sāri­putta-­sutta MN 55.5. Ilmikust Arija järgija (ariyasāvaka), kel on neli vooguastumisosa (cattāri sotāpattiy-aṅgāni) — (1) usk Buddhasse, mis on saavutatud Buddha meelespidamise arendamise kaudu; (2) usk dhammasse mis on saavutatud dhamma meelespidamise arendamise kaudu ja (3) usk sanghasse mis on saavutatud sangha meelespidamise kaudu, ning (4) kes on vabanenud ihnusest, teeb annetusi, on helde, armastab loobumist, pühendub heategevusele ning armastab anda ja jagada —, saab kindlasti vooguastunuks (sotāpannā) Kāḷigodhasutta SN 55.39. Vooguastunu loobub neljast dhammast ja omab nelja dhammat: tal ei ole usaldamatust (appasādena) Buddha, dhamma ja sangha suhtes ega halba kõlblust (dussīlyena), ning tal on täielik kindlustunne (aveccappasādena) Buddha, dhamma ja sangha suhtes ning arijalikult meeldiv kõlblus (ariyakantehi sīlehi) Ānandattherasutta SN 55.13. Vooguastunu on hüljanud kõik Buddha poolt mitteantud õpetused ja valed vaated, sisenenud Buddha õpetatud õigesse vaatesse (sammā-diṭṭhi = theravāda) ning arendanud välja viis võimet (pañcindriyāni), milleks on (1) usk (saddhā), (2) energia (viriya), (3) teadlikolek (sati), (4) keskendatus (samādhi) ja (5) taipamispõhine tarkus (pañña). Vaadeldes neljandas džhaanas neutraalselt viie klammerdumiskogumiku moodustunud olemust (saṁkhārupekkhā) läbi kolme omaduse (anicca, dukkha, anatta) tekib vahetu, tõene arusaam olemasolust. Kui kerkib esile teadmine esimesest vooguastunu teest (sotāpatti-magga), nimetatakse seda vooguastumiseks. Samal momendil hävinevad jäädavalt 3 esimest, madalamast köidikut (tīṇi saṁyojanāni) milleks on (1) kehapõhine vaade (sakkāya-diṭṭhi), (2) kahtlus (vicikicchā) ning (3) kõlblusrituaalidest kinnihoidmine (sīlabbata-parāmāsā) ja kolm Apaaja valda viivat plekki, milleks on (4) Apaaja valda viiv kirg (apāya-gamanīyo rāgo), (5) Apaaja valda viiv viha (apāya-gamanīyo doso) ja (6) Apaaja valda viiv pettekujutlus (apāya-gamanīyo moho) Pahīnasutta AN 6.90. Seeläbi ei sünni vooguastunu enam kunagi inimeste vallast madalamasse olemasollu, kuna on saavutanud hävingulisse kohta mittelaskuva olemuse (avinipāta-dhamma) Gihisutta AN 5.179, Pahīnasutta AN 6.90. Samuti lakkavad 2 suuremat kalduvust, milleks on (1) vaatele kalduvus (diṭṭh-ānusayo) ja (2) kahtlusele kalduvus (vicikicch-ānusayo) Yuganaddhavaggo, Suttantaniddeso Ps 2.1; Maggakathā Ps 1.9. Uute sündide arvule vastavalt eristatakse kolme liiki vooguastunuid. Ühe seemnega vooguastunu (eka-bīji sotāpanna) siseneb ühe elu pärast lõpplikku vaibumisse. Ta sünnib veel üks kord inimeste maailma ja temast saab arahant. Hõimust hõimu vooguastunu (kolaṁ-kola sotāpanna) siseneb lõpplikku vaibumisse kahe kuni kolme elu pärast. Ta sünnib inimeste vallas asuvas üllas peres või mõnes kõrgemas õnnelikus deevade vallas ja temast saab arahant. Seitsmest mitte rohkem vooguastunu (sattakkhattu-parama sotāpanna) siseneb lõpplikku vaibumisse mitte hiljem, kui peale seitset sündi nii inimeste maailmas kui mõnes kõrgemas õnnelikus deevade vallas, ja temast saab arahant Saupādisesasutta [Sopādisesasutta] AN 9.12, Dutiyasikkhā­sutta AN 3.87, Dasakapuggalapaññatti Pp 2.10 jt. Vooguastunuks võib end kuulutada see, kes on omandanud seitse head dhammat (satta saddhamme): loobumine (1) elu hävitamisest, (2) mitteantu varastamisest, (3) naistega [sobimatust] käitumisest, (4) vale rääkimisest, (5) sõpru lahutavast laimavast kõnest, (6) ründavalt karmist kõnest, (7) tüütavalt tühjast ja viljatust jutust, ning arendanud välja neli kõigutamatut alust (catūhi ākaṅkhiyehi ṭhānehi), milleks on kogemuspõhine usaldus (1) Buddha, (2) dhamma ja (3) sangha suhtes ning (4) keskendumisega seotud kõlbeline eluviis Veḷudvāreyyasutta SN 55.7.