senāsana

[sayana + āsana] (ajutine) ulualune; peatumis-, puhkamis- ja/või magamiskoht; eluase. Üks 14st bhikkhule sobilikust annetusest ehk daanast, Niddesa, Nd2 lk 523; Madhurasutta MN 84; Pītisutta AN 5.176.