saṁvega

[saṁ + vij] pakilisuse tunne, mis tekib selle maailma hädade ja ohtude nägemise, nendest mõtlustamise ning nende mõistmise kaudu. Sellist emotsiooni tekitavad kaheksa objekti, milleks on (1) sünd, (2) vanadus, (3) haigus, (4) surm, (5) Apaaya valla viletsus ning uuesti sündide rattas tiirlemisest (saṁsāra) tingitud (6) minevikus, (7) olevikus ja (8) tulevikus kogetud dukkha; vt Satipaṭṭhānakathā Kv 1.9, Anumānapañha Mil 6.4.1.