[sati + sampajañña] teadvustatud arusaamine; teadlikkus ja selge mõistmine/teadmine (ñānā).
- Vahetu teadlikkuse (sati) ja selge mõistmise (sampajañña) lahutamatu koosesinemine ja üheaegne toimimine, mille puhul meel on teadlik objekti kogemusest ning objektil püsimisest, teades ja mõistes samal ajal selgelt tegevuse, kogemuse ja objekti olemust, eesmärki ning sobivust (kusala/oskuslik vs akusala/oskamatu).
- Bhikkhu säilitab satisampajañña ja arendab seda kõigis kehaasendites ning tegevustes: edasi ja tagasi liikudes, lähedale või eemale vaadates, painutades ja sirutades, rüüd ja kerjakaussi kandes, süües, juues, mäludes ja maitstes, roojates ja urineerides, liikudes, seistes, istudes, uinudes, ärgates, rääkides ning vaikides – Mahāsatipaṭṭhānasuttaṁ DN 22.
- Läbinägemise (vipassanā) kontekstis tähendab satisampajañña kõikide nähtuste nägemist tõelusele ehk olemasolule vastavalt (yathābhūta), sellistena, nagu need tegelikult on – püsitud (anicca), raskesti talutavad (dukkha) ja minatud (anattā).