saññā

[saṁ + √ñā + ā + a/ā] "kokkuteadma" taju; tajumine; aisting?

• Buddha selgituse kohaselt nimetatakse taju tajuks kuna see tajub (sañjānātīti) sinist, rohelist, kollast, punast ja valget – Khajjanīyasutta SN 22.79.
• Taju tunneb ära nii füüsilise kui mentaalse objekti ning osaleb tajumulje kogemises ja selle hilisemas äratundmises.
• saññākkhandha [saññā + khandha] tajudekogumik, on viie klammerdumiskogumiku kolmas kogumik; vt pañcupādānakkhandhā.
• Tajukogumik hõlmab kuut sisemist ala (cha ajjhattikāni āyatanāni) ja neile vastavat kuut välist ala (cha bāhirāni āyatanāni).
• Nagu tundedki, ilmnevad kuus taju kontakti kaudu ja vastavad kontaktile – Upādānaparipavattasutta SN 22.56.
• Kuus taju on:

1. silmakontaktist sündinud taju (cakkhusamphassajā saññā),
2. kõrvakontaktist sündinud taju (sotasamphassajā saññā),
3. ninakontaktist sündinud taju (ghānasamphassjā saññā),
4. keelekontaktist sündinud taju (jivhāsamphassajā saññā),
5. kehakontaktist sündinud taju (kāyasamphassajā saññā),
6. meelekontaktist sündinud taju (manosamphassaja saññā) – Saṅgahita-kathā Kv 7.1.

Kõik kuus taju on läbinägemise arendamise objektid (vipassanā bhāvanā kammaṭṭhana = abhiññeyyā) – Ñāṇakathā Ps 1.1, lk 10-12.

20 keskendumises arendatavat taju:

• A. Välised objektid:
  1. ilutustaju (asubha-saññā),
  2. valgustaju (āloka-saññā),
  3. toidu ebameeldivustaju (āhāre-paṭikkula-saññā),
  4. kogu maailmast eraldumistaju (sabbaloke-anabhirata-saññā),
  5. mittepüsivustaju (anicca-saññā),
  6. püsituse dukkhataju (anicce-dukkha-saññā),
  7. dukkha minatustaju (dukkhe-anatta-saññā),
  8. loobumistaju (pahāṇa-saññā),
  9. kiretustaju (virāga-saññā),
  10. lakkamistaju (nirodha-saññā).
• B. Mõisted:
  1. mittepüsivustaju (anicca-saññā),
  2. minatustaju (anatta saññā),
  3. surmataju (maraṇa saññā),
  4. toidu ebameeldivustaju (āhāre paṭikkula saññā),
  5. kogu maailmast eraldumistaju (sabbaloke anabhirata saññā),
  6. skeletitaju (aṭṭhika saññā),
  7. ussitava laiba taju (puḷavaka saññā),
  8. lilla-laigulise laiba taju (vinīlaka saññā),
  9. aukliku laiba taju (vicchiddaka saññā),
  10. ülestursunud laiba taju (uddhumātaka saññā) – Anguttara-nikāya, Jhāna-vagga; Girimānandasutta AN 10.60.
      
• saññābhava [saññā + bhava] tajuline olemasolu, üheksast saavutuspõhisest olemasolust neljas; vt upapattibhava.
• saññāvipallāsa [saññā + vipallāsa] tajumoonutus – Vipallāsasutta AN 4.49; vt vipallāsa.
• nevasaññānāsaññāyatanasaññā [neva + saññā + nā + saññā + ayatana + saññā] ei taju ega mittetaju valla taju; vt jhāna.
• saññāvedayitanirodha [saññā + vedayita + nirodha] taju ja tunnete lakkamine; keskendumises saavutatav kaheksanda džhaana ületamisjärgne tajuseisund, millekohase tarkuse ja nägemise kaudu saavutab bhikkhu tulvade lõppemise ja näeb olemasolu nii nagu see tõeliselt on –Ubhatobhāgavimuttasutta AN 9.45; Poṭṭhapādasutta DN 9.
• saññāviratta [saññā + viratta] tajust vabanenu = arahant.
• saññāvimokkha [saññā-vimokkha] teadvuse vabanemine, emantsipatsioon teadvusest.
  
  
• Antonüümid: asañña, asaññaka
• Sünonüüm: viññāṇadhātu.