saṅkhāra, saṁkhāra

[saṁ + √kar + a] masc. „kokku tehtus“, moodustis; moodustumine.

• Buddha selgituse kohaselt nimetatakse moodustisi moodustisteks, kuna need on moodustunud moodustuvast (saṅkhatamabhi-saṅkharontīti), st need moodustavad vormuva vormi, tuntava tunde, tajutava taju, moodustuvad moodustised ja teadvustava teadvuse – Khajjanīyasutta SN 22.79.
• Abhidhamma kohaselt hõlmab moodustiste mõiste 52. meeletegurit (cetanā).
• saṅkhāra on sõltuvusliku tekkimise ahela 2.ne lüli – Paṭiccasamuppādasutta SN 12.1–2.
• Suttantas on saṅkhāra määratletud kui vormipõhine tahe (rūpa-sañcetanā või rūpa-cetanā).
• Kõik moodustised moodustuvad tajule vastavalt, põhinevad tahtel (cetanā) ja jagunevad:
  1. kehamoodustised (kāya-saṅkhāra), milleks on sisse ja väljahingamine,
  2. sõnamoodustised (vacī-saṅkhāra), milleks on mõtlemine ja läbiuurimine ning
  3. teadvusemoodustised (citta-saṅkhāra), milleks on taju ja tunded – Cūḷavedallasutta MN 44; Dutiyakāmabhūsutta SN 41.6; [Paṭiccasamuppāda]-Vibhaṅgasutta SN 12.2.
• abhisaṅkhāra [abhi + saṅkhāra] alla jaotuvad:
  1. oskuslikud pälvimused (puññābhi-saṅkhāra),
  2. oskamatud mitte-pälvimused (apuññābhi-saṅkhāra) ja
  3. kõigutamatud moodustised (āneñjābhi-saṅkhāra) – Saṅgītisutta DN 33.
     
     
• sabbe saṅkhāra aniccā kõik moodustised on püsitid.
• saṅkhāradukkhatā [saṅkhāra + dukkhatā] moodustumise dukkha, üks kolmest kannatuse liigist – Dukkhasutta SN 38.14; vt dukkha.
• saṅkhārakkhandha [saṅkhāra + khandha] moodustistekogumik, viie klammerdumiskogumiku neljas kogumik; vt pañcupādānakkhandhā.
• saṅkhārasamatha [saṅkhāra + samatha] moodustiste rahu(nemine).
  
  
• Antonüüm: asaṅkhāra, visaṅkhāra
• Sünonüüm: abhisaṅkhāra