sañcayabelaṭṭhaputta [sañcaya + belaṭṭhaputta] oli üks kuuest Vana-India tuntumast ususekti juhist.
- Kuus Vana-India tuntumat rändõpetajat olid:
- Pūraṇa Kassapa
- Makkhali Gosāla
- Pakudha Kaccāyana
- Ajita Kesakambala
- Nigaṇṭha Nāṭaputta
- Sañcaya Belaṭṭhaputta – Brahmajālasuttaṁ DN 1; Sāmaññaphalasuttaṁ DN 2; Sandakasuttaṁ MN 76; Isigilisuttaṁ MN 116; Cūḷadukkhakkhandhasuttaṁ MN 14; Nigaṇṭhasuttaṁ AN 3.74; Kaccānagottasuttaṁ SN 12.15 jt;
- Tema õpetus oli tuntud kui sañcayabelaṭṭhaputtavāda [sañcaya + belaṭṭhaputta + vāda] – Sandžaya Belatthaputta õpetus.
- Õpetas radikaalset skeptismi (ajñana) (= agnostitsism + viljatu skeptitsism), ega andnud kindlaid vastuseid eksistentsiga seotud küsimustele.
- pakudhakaccāyanavāda õpetuse põhideesid on järgmised:
- Teatud valdkondades pole kindlad teadmised võimalikud: vältides igasuguseid metafüüsilisi seisukohti vastas kõigile küsimustele neljaviisilise “keeldumisega”:
- ma ei ütle, et see on nii (evantipi me no),
- ma ei ütle, et too nii on (tathātipi me no),
- ma ei ütle, et see on teisiti (aññathātipi me no),
- ma ei ütle, et see nii pole (notipi me no) ja
- ma ei eita, et see nii ei ole (no notipi me no). – Sāmaññaphalasutta DN 2.
- Vaimse ja kõlbelise arengusuuna puudumine: täielik mitte-väitmine (amarā-vikkhepa ehk "vingerdav sofism"): ei andnud selget suunda kõlblusele ega vaimsele arengule.
- Teatud valdkondades pole kindlad teadmised võimalikud: vältides igasuguseid metafüüsilisi seisukohti vastas kõigile küsimustele neljaviisilise “keeldumisega”:
- Buddha selgituse kohaselt on tegemist vale vaatega (micchā-diṭṭhi), mis ei toeta vabanemist, ja mille ta suttas toodud näite varal ümber lükkab – Brahmajālasutta DN 1; Sāmaññaphalasutta DN 2.
- Vt täpsemalt: DVE, I osa, ptk "Õige vaade (sammādiṭṭhi) ja vale vaade (micchādiṭṭhi)".