[saṃ + pa + √ñā + nā + ya + a (< sampajāna)] „koos teadmisega suunatud“, „selgelt teadev“; selge teadmise ja tähelepanuga; teadmus; täielik arusaamine; selge teadmine ja mõistmine.
- Suttanta kohaselt tähendab sampajāna seda, et bhikkhu mõistab (viditā) tunnete (vedanā), mõtete (vitakkā) ja tajude (saññā) tekkimist (uppajjanti) ja esinemist (upaṭṭhahanti) ning teab nende lakkamise teed (abbhatthaṁ gacchanti) nii, nagu see tõeliselt on (anicca, dukkha, anattā) – vt Satisuttaṁ SN 47.35.
- Kui sati tähendab keha, tunnete, teadvuse ja dhammade teadvustamisest tulenevat teadlikkust, siis sampajañña tähendab sellel teadlikkusel rajanevat arusaamist, tõelusele vastavat teadmust ja sellel põhinevat kavatsust.
- Enamike samm-sammult dhammakohast virgumise teed kirjeldavate „Pikkade kogu“
(Dīghanikāya) esimeses grupis (vagga) sisalduvate suttade – Sāmaññaphalasuttaṁ
DN 2, Soṇadaṇḍasuttaṁ DN 4, Kūṭadantasuttaṁ DN 5, Mahālisuttaṁ DN 6,
Jāliyasuttaṁ DN 7 jpt – kohaselt eelnevad parimal moel teadvustatud arusaamise
(satisampajañña) saavutamisele järgmised etapid:
- õige dhamma kuulmine;
- usaldusliku usu tekkimine;
- koduelust kodutu ellu suundumine;
- väiksema, keskmise ja suurema kõlbluse treenimine; ning
- käitumise ohjamine ja sellest tekkiva laitmatusõnne kogemine.
- Seejärel hakkab bhikkhu ohjama kuut tajuust ehk võimet ning treenima kõikide kehaliigutuste teadlikkust, mille tulemusena saavutabki ta teadvustatud arusaamise. Vt täpsemalt: Ṭhitañāṇa bhikkhu (Dr. Kahn, Andrus). 2022. Virgumise tee – nii nagu õpetas Buddha. Tallinn: ETS, lk 168-172.
- "Suttanta" kohaselt võib sampajañña olla ka mitteteadvustatud (asatasampajañña). Iha
tekkimist ja lakkamist kirjeldava „Iha sutta“ – Taṇhāsuttaṁ AN 10.62 – kohaselt toimub
iha sõltuvuslik tekkimine järgmiste etappide teel: suhtlemine vääritute
meestega → mitteõige dhamma kuulamine → (usaldava ja aruka) usu puudumine →
mittearukas tähelepanu (ayoniso manasikāra) → mitteteadvustatud arusaamine (asatasampajañña)
→ võimete mitteohjamine → kolm kannatusi toovat käitumist → viis
takistust → mitteteadmine → olemasoluiha.
Iha vaibumise teostamise etapid on aga eelnevale vastupidised: suhtlemine vääriliste meestega → õige dhamma kuulamine → (usaldava ja aruka) usu tekkimine → arukas tähelepanu → teadvustatud arusaamine (sati sampajañña) → võimete ohjamine → kolm õnnetoovat käitumist → neli teadlikkuse rajamist → seitse virgumisosa → vabanemisteadmiste saavutamine. Vt täpsemalt: Ṭhitañāṇa bhikkhu (Dr. Kahn, Andrus). 2022. Virgumise tee – nii nagu õpetas Buddha. Tallinn: ETS, lk 41-43. - Suttade kohaselt on sampajañña ja paññã seotud. Samas, kuna sampajañña esineb ka tahtliku valetamise (sampajānamusā) korral – Sāleyyakasuttaṁ MN 41; Pāsādikasuttaṁ DN 29 jpt – ei tähenda see automaatselt (õige) tarkuse (paññã) olemasolu (nagu mõned kommentaatorid on arvanud). Valetada võib ka tahtlikult, täie teadlikkusega, see aga ei esinda oskuslikkusega kaasnevat, tõele omast tarkust.
- Buddha õpetas teadlikku tähelepanu säilitama nii lõvi asendis puhkama heites –Gaṇakamoggallānasuttaṁ MN 107 jt –, haigust taludes, kui ka keha surmaks valmistudes (sato sampajāno āyusaṅkhāraṁ) – Mahāparinibbānasuttaṁ DN 16; Bhūmicālasuttaṁ AN 8.70; Cetiyasuttaṁ SN 51.10; Āyusaṅkhārossajjanasuttaṁ Ud 6.1.
- Bhikkhu peaks teadlikkust (sati) ja tähelepanu/taipamust (sampajañña) lakkamatult treenima ning kolmandas
džhaanas (kus esinevad nii rõõm kui neutraalsus) järjepidevalt arendama. – Sallekhasuttaṁ MN 8 jpt.
- satisampajañña [sati + sampajañña] teadvustatud arusaamine.
- asampajañña [an + sampajañña] teadvustatud arusaamiseta; vt ka sampajāna; sati.
- Antonüüm: asampajañña