samaṇa

[√sam + aṇa] masc. „pingutaja“ või „loobunu“, samana, erakrändur, ränderak. Mees, harvem ka naine, kes on loobunud pereelust ja ühiskondlikust elust eesmärgiga leida looduse ja olemasolu olemusega loomulik rahu ja kooskõla; vt sama (samasugune, võrdne; sarnane; rahu). Esineb tekstides sageli koos braahmaniga (samaṇa-brāhmaṇā). Erakränduri püüdlemine võis rajaneda kas ühel või mitmel erineval filosoofial, ta võis rännata ringi üksi või järgida grupis mõne õpetaja õpetust, peamiselt kuue koolkonna õpetaja filosoofiat, või ka Buddha õpetust Brahmajālasutta DN 1; vt brāhmaṇa. Neli samana vilja on: (1) vooguastunu vili (sotāpattiphala), (2) ükskordnaasja vili (sakadāgāmiphala), (3) mittenaasja vili (anāgāmiphala) ja (4) arahandi vili (arahattaphala). Tõelised samaṇabrāhmaṇā’d hoiduvad joovet ja hooletust tekitavatest ainetest (mada-ppamādā paṭiviratā), on kannatlikud ja vagurad ehk leebed (khanti-soracce), on end taltsutanud (damenti), rahunenud ja keskendunud (samenti) ning treenivad lõpliku vaibumise (parinibbāpenti) nimel; vt: Dhammapada 26. grupp (brāhmaṇavaggo, Dhp 383-423).