sakkāya

[sat (sant) + kāya] olemasolev (sant) keha või kogumik (= -nikāya). Viie klammerdumiskogumiku (pañcupādānakkhandhā) sünonüüm. sakkāyadiṭṭhi [sakkāya + diṭṭhi] kehapõhine vaade, mille puhul peetakse olemasolevat keha ja sellega seotud psühhofüüsiliste nähtuste kogumit inimeseks, isiksuseks, olendiks või iseendaks uskudes, et viie klammerdumiskogumiku ees, taga, kõrval või sees on olemas hävimatu mina (attā), aatman (attan), hing (jīva) vms. Buddha selgituste kohaselt on see vale vaade (micchā-diṭṭhi) Sakkāyapañhāsutta SN 38.15. Kehapõhine vaade on kümnest köidikust (dasa saṁyojana) esimene, millest tuleb virgumiseks vabaneda Saṁyojanasutta AN 10.13; vt saṁyojana.