saddhā [sad

+ √dhā + ā (saddahati)] (usaldav) usk. Tekstides esineb (1) alusetu usk (amūlaka-saddhā) ja (2) teadmuspõhine usk/selgus (aveccappasāda), mis tavaliselt põhineb nägemisel (= ariyasaccāni avecca passati) mille sünonüümiks on arukas, põhjendatud usk (ākāravati-saddhā). Buddha õpetas alusetu, pimeda usu eest hoiduma ja selgitas, et usk ei ole tõde ja tõde ei ole mõistmine Caṅkīsutta MN 95. saddhābala [saddhā + bala] usujõud, mille kontekstis eristatakse (1) tavalist usku (pakati-saddhā) ja (2) keskendumispõhist usku (bhāvanā-saddhā); vt bala. saddhāya usus, usuga.