[√rūp + a] 1: vorm. 2: (vormiline/vormuv) keha. 3: vorm kui nägemisteadvuse objekt. 4: omab mingit kindlat laadi, tüüpi, liiki, kvaliteeti või iseloomu. 5: (grammatikas) sõnavorm (häälik, tegusõna tüvi).
- 5 klammerdumise kogumiku (pañcupādānakkhandhā) esimene kogumik, mis esindab ainsana mateeriat, ülejäänud 4 kogumikku esindavad nime (nāma) ehk mentaalset.
- Peamiselt kasutas Buddha vormi mõistet kehale (kāya) viitamiseks ja õpetas, et vormi (rūpa) nimetakse vormiks, kuna see vormub (ruppatīti) külma, kuuma, nälja ja janu mõjul, ning on tajutav kärbeste, sääskede, tuule, päikese ja madudega kokkupuutes – Khajjanīyasuttaṁ SN 22.79.
- rūparāga [rūpa + rāga] vormikirg; tugev tung füüsilise vormi või vormise olemasolu järele.
- rūpabhava [rūpa + bhava] "vormis olek" ehk vormiline olemasolu; arūpabhava [na + rūpa + bhava] "vormitu olek" ehk vormitu olemasolu.
- rūpajhāna [rūpa + jhāna] vormidžhaana; 1-4 džhaana; vt jhāna.
- rūpasaññā [rūpa + saññā] vormitaju.
- kasiṇarūpa [kasiṇa + rūpa] kasinavorm.
- Antonüüm: arūpa.
- Sünonüümid 3: saṇṭhāna. 4: ādisa.