Pūraṇa

Kassapa üks kuuest Vana India tuntumast ususekti juhist, kes õpetas mitte-tegevuse (akiriya) ehk tagajärjetu käitumise õpetust (= amoralism), mis eitas hea ja halva teo ning selle vilja/tagajärje põhjuslikkuse seost, mistõttu lükkas tagasi ka kõik moraali ja kõlblusega seotud kontseptsioonid: Buddha lükkas selle vale vaate (micchā-diṭṭhi) näidete varal ümber Brahmajālasutta DN 1, Sāmaññaphalasutta DN 2.