[pugga + lā] isik.
- grupist või rühmast(saṅgha, parisā) eraldiseisev.
- Kuigi termin võib meenutada „hinge“ või „mina“ mõiste, ei tähista puggala Buddha õpetuses mingit püsivat substantsi – see on termin, millega kirjeldada olendite kogemuslikku individuaalsust ning nende edenemist virgumisteel.
- Nettipakaraṇapāḷi ja Visuddhimagga kasutavad puggala mõistet kui tehnilist terminit isikuliste tüüpide süstemaatilises jaotuses (Nett 189–191; Vism 102).
- Abhidhamma kontekstis tähendab isiksuse tüüpi, mis kirjeldab indiviidi vaimseid omadusi – Puggalapaññattipāḷi (abhdidhamma 4. raamat).
- ariyapuggala [ariya + puggala] arijaisik, vt aijaisik.
- parapuggala [para + puggala] teine isik.
- purisapuggala [purisa + puggala] inimisik.