nekkhamma [nī

+ √kam + a + *ya (< nikkhamma)] nt. „väljumise seisund“; (maisega seotust) loobumine; s.o maisest elust lahkumine; nibbaana (nibbāna) saavutamiseks kõikidest maistest sõltuvustest ja kitsendustest lahtiütlemine, maise tagasilükkamine. nekkhammābhirata [nekkhamma + abhirata] adj. loobumise üle rõõmustamine. nekkhammādhimutta [nekkhamma + adhimutta] adj. maisest loobumisele pühendumine = üks kuuest arahandi iseloomustusest (nekkhamma, paviveka, avyāpajjha, upādānakkhaya, taṇhakkhaya, asammoha) – Soṇasutta AN 6.55. nekkhammapāramī [nekkhamma + pāramī] loobumistäius, vt dasa pāramī (kümme täiust). nekkhammasaṅkappa [nekkhamma + saṅkappa] loobunud mõtlemine; üks kolmest oskuslikust mõtlemisest, vt saṅkappa.