māna

1. uhkus, upsakus, ülbus; üks peamistest arahandiks saamise takistustest. Kümne köidiku (dasa saṁyojana) loetelus kaheksas köidik; vt dasa saṁyojana. Esineb inimesel, kes näeb ennast teistega võrreldes halvema, võrdse või paremana, väärtuslikumana, targemana või olulisemana. 2. au, austama. 3. mõõt. 4. hoone. mānānusaya [mana + anusaya] uhkusele kalduvus.