1: [√man + *a] uhkus, upsakus, ülbus, (teistega võrdlemisest tekkinud) üleolek. 2: [√mā + ana] "mõõtma"; mõõtmine; mõõt.
- Üks peamistest arahandiks saamise takistustest.
- Kümne köidiku (dasa saṁyojana) loetelus kaheksas köidik; vt dasa saṁyojana.
- Esineb inimesel, kes näeb ennast teistega võrreldes halvema, võrdse või paremana, väärtuslikumana, targemana või olulisemana.
- Uhkusest rikutud olendid lähevad uude sündi halvas kohas. Aga uhkust õigesti mõistnud ja selle hüljanud ei naase enam sellesse maailma, st neist saavad mittenaasjad (anāgāmi) – Mānasutta Iti 6.
- mānānusaya [mana + anusaya] uhkusele kalduvus.
- Sünonüümid 1. mada. 2: pamāṇa.