mahaggata

[mahā + gata] „suureks läinud/saanud“ 1: adj. suurendatud; ülenenud; kõrgenenud; suursugune; ülev. 2: adj. arahandi epiteet. Kommentaariumi kohaselt viitab vormi ja vormitu valla keskendusele (mahaggatanti rūpārūpāvacaraṁ). Suttanta kohaselt tähendab viie takistuse peatumise (pañca nīvaraṇa) järel keskenduses kõikides suundades teadvuse avardamist. Kui bhikkhu näeb, et viis takistust on hüljatud, sünnib temas heameel (pāmojja); heameelest sünnib rõõm (pīti); rõõmus teadvus (citta) rahuneb ja keha rahuneb (kāyo passambhati); rahunenud kehas tekib õnne tunne (sukha); ning õnnelik teadvus keskendub (samādhi). Ta laseb sõbralikkusest küllastunud teadvusel täita kõik neli ilmakaart, ka ülalt ja alt, ning hakkab seda laiendama suurelt avardunuks (kõikjale ulatuvaks), mõõtmatuks ja piirituks (mahaggatena appamāṇena averena). – Tevijjasutta DN 13.