kilesa

[√kilis + a] plekk, rüve, reostus, risu; oskamatu teadvusseisund, mis on dukkhat ja uusi sünde põhjustavate tegude (kamma) allikas. Kuna plekid takistavad olemasolu vahetut, tõelist nägemist, on need seitsme virgumisosa vastandid – Mahāsatipaṭṭhānasutta MN 10. Kolmeses plekkide loetelus sisaldub esimeseks kas (1) kirg (rāga) või ahnus (lobha), mille lisanduvad (2) viha (dosa) ja (3) pettekujutlus (moha). Neljases loetelus lisandub eeltoodud kolmele plekile (4) mitte-teadmine (avijjā). Viiene alamplekkide loetelu on identne viie takistusega (nīvaraṇa). Kümneses plekkide loetelus esinevad (1) ahnus (lobha), (2) viha (dosa), (3) pettekujutlus (moha), (4) uhkus (māna), (5) [vale] vaade (diṭṭhi), (6) kahtlus (vicikicchā), (7) laiskus (thīna), (8) rahutus (uddhacca), (9) häbitus (ahirika) ja (10) [kõlbetu] kartmatus (anottappa) – Dhammasaṅganī Dhs 1548, Vibhaṅga Vbh 341. Sünonüümid: paṅka, rajas, saṅkilesa, saṁkilesa, aṅgaṇa, asoceyya. Vt: upakilesa, upakkilesa