khandha

[√khand + a] kogum(ik), kõik mis sisaldub ühes; mass, (jäme) aine; kere (mehe või looma suurem kehaosa nagu selg või õlg); (puu)tüvi. dukkhakhandha [dukkha + khandha] kogu dukkha ehk dukkhamass (kõik mis kuulub dukkha alla). pañcakhandhā [pañca + khandhā] viis kogumikku; vt pañcupādānakkhandhā (viis klammerdumiskogumikku) – Khandhasutta SN 22.48. udakakhandha [udaka + khandha] veekogu. Kolmeses khandha loetelus sisalduvad: sīlakkhandha (kõlbluskogumik), samādhikkhandha (keskendumiskogumik) ja paññākkhandha (tarkusekogumik), mis esineb ka mõiste sampadā all (sīla-, citta-, paññā-sampadā) – Mahāsīhanādasutta DN 8; neljases loetelus (cattāro dhammakkhandhā) lisandub vimuttikhandha (vabanemiskogumik) – Saṅgītisutta DN 33; ja viieses vimuttiñāṇadassana khandha (vabanemisteadmiste nägemise kogumik) – Upasampādetabbasutta AN 5. 251.