khandha

[√khand + a] kogum(ik); kõik mis moodustab mingi terviku; mass, (jäme) aine; kere(osa) (mehe või looma suurem kehaosa nagu selg või õlg); (puu)tüvi.

• Kolmeses khandha loetelus sisalduvad:
  1. ariyassa sīlakkhandhassa – arija kõlbluskogumik
  2. ariyassa samādhikkhandhassa – arija keskenduskogumik
  3. ariyassa paññākkhandhassa – arija tarkusekogumik – Subhasuttaṁ DN 10.
• Kolmene loetelu esineb ka mõiste sampadā all (sīla-, citta-, paññā-sampadā) – Mahāsīhanādasutta DN 8.
• Neljases kogumike loetelus (cattāro dhammakkhandhā) lisandub vimuttikhandha (vabanemiskogumik) – Saṅgītisutta DN 33.
• Viieses lisandub vimuttiñāṇadassana khandha (vabanemisteadmiste nägemise kogumik) – Upasampādetabbasutta AN 5. 251.
• dukkhakhandha [dukkha + khandha] kogu dukkha ehk dukkhamass (kõik mis kuulub dukkha alla).
• pañcakhandhā [pañca + khandhā] viis kogumikku; vt pañcupādānakkhandhā (viis klammerdumiskogumikku) – Khandhasutta SN 22.48.
• udakakhandha [udaka + khandha] veekogu.