kāya

[√ci + a] (cinoti „kuhjama“)] 1. rühm, hunnik, kogum; 2. keha; sünonüümid: deha, kuṭī, guhā, sandeha, nāvā, ratha, dhaja, vammīka, kuṭikā. kāyika kehaline, cetasika (meelelise) vastand – Hatthakasutta AN 3.35. viññāṇakāyā [viññāṇa + kāyā] teadvuskogu. kāya passambhati [kāya + passambhati (passaddha)] keha rahunemine. kāyaduccarita [kāya + du + carita] kehaline halb/dukkhalik/dukkhattoov käitumine. kāyagatasati [kāya + gata + sati] kehaga seotud teadlikkus. 31/32 kehaosa teadvustamine (ekatiṁsati/dvattiṁsati kāyagata sati): (1) juuksed (kesā), (2) karvad (lomā), 3. küüned (nakhā), (4) hambad (dantā), (5) nahk (taco), (6) liha (maṁsaṁ), (7) kõõlused (nhāru/nahāru), (8) luud (aṭṭhi), (9) luuüdi (aṭṭhimiñjaṁ), (10) neerud (vakkaṁ), (11) süda (hadayaṁ), (12) maks (yakanaṁ), (13) vahelihas (kilomakaṁ), (14) põrn (pihakaṁ), (15) kopsud (papphāsaṁ), (16) soolestik (antaṁ), (17) sisikond (antaguṅaṁ), (18) magu (udariyaṁ), (19) roe (karīsaṁ), (20) aju peas (matthaluṅgaṁ)*, (21) sapp (pittaṁ), (22) röga (semhaṁ), (23) mäda (pubbo), (24) veri (lohitaṁ), (25) higi (sedo), (26) rasv (medo), (27) pisarad (assu), (28) naharasu (vasā), (29) sülg (kheḷo), (30) tatt (siṅghānikā), (31) liigeste vedelik (lasikā), (32) uriin (muttaṁ/muttan) –Khuddakapāṭha Kp 2-3. Suttades toodud kehaosade loeteludes ei esine (20) aju peas (matthaluṅgaṁ); vt sammāsati; cattaro satipaṭṭhāna. kāyānupassanā satipaṭṭhāna [kāya + anupassanā sati + paṭṭhāna] keha vaatlemine ja teadlikkuse loomine; vt sammāsati; cattaro satipaṭṭhāna. kāyānupassanādhātumanasikarā [kāya + anupassanā + dhātu + manasikarā] keha vaatlemine elementidele tähelepanu [pööramise] teel – Kevaṭṭasutta DN 11, Mahāsatipaṭṭhānasutta DN 22, Mahāhatthipadopamasutta MN 28, Mahārāhulovādasutta MN 62, Cūḷamālukyasutta MN 63, Dhātuvibhaṅgasutta MN 140; vt sammāsati. kāyānupassanāiriyā [kāya + anupassanāiriyā] keha vaatlemine asendite kaudu; tähendab, et kui bhikkhu on tähelepanelik ja teadlik kui ta (1) kõnnib (gacchanto), (2) seisab (ṭhito), (3) istub (nisinno) ja (4) lamab (sayāno) – Mahāsatipaṭṭhānasutta MN 10, Mahāsatipaṭṭhānasutta DN 22; vt sammāsati; cattaro satipaṭṭhāna. kāyānupassanāpaṭikūlamanasikarā [kāya + anupassanā + paṭikūla + manasikarā] keha vaatlemine ebapuhtusele tähelepanu pööramisel (kāyānupassanā-paṭikūla-manasikarā), tähendab keha 31 koostisosa ja 9 laiba vaatlemise teel keha ebapuhtuse mõistmise arendamist (nava-sīvathikā-bhāvanā), mis aitab luua kirka, vahetu ja püsiva teadlikoleku keha tõelisest olemusest ja vabastab kehapõhisest vaatest (sakkāyadiṭṭhi) ning sellega seotud minavaatest (attadiṭṭhi); vt sammāsati; cattaro satipaṭṭhāna. kāyānupassanāsampajāna [kāya + anupassanā + sampajāna] keha vaatlemine tähelepanelikkuse kaudu; tähendab, et munga igat liigutust saadab tähelepanelikkus (sampajāna/sampajañña); bhikkhu teeb kõike teadvustatult, kirka tähelepanelikkusega, sh kui (1) liigub edasi või tagasi, (2) vaatab otse ette või eemale, (3) painutab ja sirutab jäsemeid, (4) kannab pealmist ja alumist rüüd ning almuskaussi, (5) sööb, joob, närib, neelab/maitseb, (6) tühjendab põit või soolt, (7) kõnnib, seisab, istub, uinub, ärkab, räägib ja vaikib – Mahāsatipaṭṭhānasutta DN 22, Mahāsatipaṭṭhānasutta MN 10; vt sammāsati; cattaro satipaṭṭhāna. kāyasamphassa [kāya + samphassa] kehakontakt; vt phassa. kāyasamphassajāvedanā [kāya + samphassa + jā + vedanā] kehakontaktist sündinud; vt vedanā. kāyasamphassajāviññāna [kāya + samphassa + jā + viññāna] kehakontaktist sündinud teadus ehk kāyaviññāna [kāya + viññāna] kehateadvus; üks kuuest teadvusest; vt viññāṇa. kāyasaṅkhāra [kāya + saṅkhāra] kehamoodustised, milleks on sisse- ja väljahingamine – Dutiyakāmabhūsutta SN 41.6; vt saṅkhāra. kāyasucarita [kāya + su + carita] kehaline hea/õnnetoov käitumine. kāyaviññāna [kāya + viññāna] kehateadvus; vt viññāṇakkhandhā. kāyāyatana [kāya + ayatana] keha tajualus; vt āyatana. kāyikaviriya [kāyika + viriya] kehaline energia; vt viriya. pathavikāya [pathavi + kāya] maa kogum.