kamma

[√kar + ma (karoti)] 1. tegu, toiming; töö, amet; aktiivsus, tegevus. saṅghakamma [saṅgha + kamma] sangha ametlik tegevus (akt, protseduur, tseremoonia vms), mille on kokku leppinud ja kinnitanud Vinaja kohaselt moodustatud bhikkhude rühm. 2. kamma, põhjus-tagajärje põhine teoseaduspära: (1) keha (kāya-kamma), (2) kõne (vacī-kamma) või (3) meele (mano-kamma) (see kolmene jaotus esineb Upālisutta’s MN 56 jpt) tasandil toime pandud (tahtlik) tegu, mis tekitab teole vastava vältimatu vilja (vipāka) selles või järgmis(t)es elu(de)s, mis on aktiivne kuni teovilja mõju lakkamiseni. kammaniyāma [kamma + niyāma] teoseaduspära – Aṅguttaranikāya, Kammavagga, Saṁkhittasutta AN 4.232 jj; vt niyāma. Eristatakse (1) mineviku tegu (purāṇa-kamma), (2) oleviku tegu (etarahi kamma) ja (3) teo lakkamine (kamma-nirodha). Teo põhjuseks on kontakt (phassa) Nibbedhikasutta AN 6.63. kammārāmā [kammā + rāmā] töötamise mõnu/rahuldus. kammavipāka [kamma + vipāka] teo ehk kamma vili. kammakara [kamma + kara] „teotegija“, tegutseja, tööline, töötaja. kammassakatā [kamma + sakatā] teo/kamma olemus. kammaniya, kammaṇiya, kammañña [√kar + ma (kamma) + aniya] „töökõlblik“, mis tahes teoks kõlbulik, valmis või sobiv; tegutsemisvõimeline. akammaniya [a + kammaniya] pole valmis/ei sobi mingiks teoks või millekski kasutamiseks. kammaññabhāva [kammañña + bhāva] tööks sobivuse/valmisoleku olemasolu. kammassakatā sammādiṭṭhi [kamma + sakatā sammā + diṭṭhi] õige vaade teo olemusest. kammaṭṭhāna [kamma + ṭhāna] ehk tööpind või tööinstrument; bhāvanā objekti tähistav üldtermin, mis juhib arahantsuse saavutamiseni (yāva arahattaṁ kammaṭṭhānaṁ kathesi). Esineb sageli just hilisemate kommentaatorite töödes, nagu nt Buddhaghosa Thera kirjutatud Visuddhimaggas (Vism I 89) ja Anuruddha Thera teoses Abhidhammattha-saṅgaha’s (lk 41), viidates neis loetletud 40 rahu arendamise objektile/meetodile; vt ārammaṇa, āḷambana. Visuddhimagga kohaselt eeldab läbinägemise arendamine eelnevaid teadmisi (ñāṇa), mis on ühtlasi ka läbinägemise objektideks (vipassanā-kammaṭṭhāna), ja milleks on: (1) seitse puhtust (sattavisuddhi), (2) kolm olemasolu omadust (tilakkhaṇa), (3) kolme liiki teadlikoleku loomine (tividhānupassanā), (4) kümme läbinägemisteadmist (dasavipassānāñā), (5) kolme liiki vabanemine (tividhavimokkha) ja (6) kolme liiki vabanemise uks (tividhavimokkha-mukha); vt ka Rathavinītasutta MN 24.