kāma

[√kam + a (kāmeti)] nauding.

• Viis naudinguga seotud tajuust on: silm, kõrv, nina, keel ja keha, mida osades tekstides nimetatakse ka naudingunöörideks (kāmaguṇā) – Araṇavibhaṁgasutta MN 139.
• „Abhidhammakorvis“ eritatakse viit naudingu esinemise vormi, milleks on:
  1. naudingusoov (chanda kāma = kāmacchanda), mis on üks viiest takistusest (nīvarana);
  2. naudingukirg (rāga kāma = kāmarāga), mis on üks kümnest köidikust (saṁyojana);
  3. kiresoovi nauding (chandarāga kāma), mis on üks kolmest ihast (taṇhā);
  4. mõtlemise nauding (saṅkappa kāma);
  5. mõtlemiskire nauding (saṅkapparāga kāma), mis on üks kolmest valest mõtlemisest (micchāsankappa) – Jhānavibhaṅga Vb 12.
• Hilisemates tekstides eristatakse
  1. baasnaudinguid (vatthukāmā), mis hõlmavad sisemisi tajusid ja väliseid objekte, ning
  2. plekinaudinguid (kilesakāmā), mis on subjektiivne plekipõhine ihalus kogeda sellele plekile vastavat naudingut
     – Kāmasuttaniddesa Mnd 1, Jatukaṇṇimāṇavapucchāniddesa Cnd 15, Hārasampātabhūmi Pe 8 jt.
• Buddha õpetuse kohaselt tuleks naudinguid näha kui kannatust (dukkha), haigust (roga), paiset (gaṇḍa), noolt (mis torkab) (salla), sidet (saṅga), sood (paṅka) ja emakat (gabbha), kuna naudingukire mõju all (kāmarāgarattāyaṁ) ja soovikirest aheldatu (chanda-rāga-vinibaddho) pole selle ega järgmise eluga kaasnevatest ohtudest vaba – seetõttu ongi üsa naudingu nimeks/epiteediks (tasmā ‘gabbho’ti kāmānametaṁ adhivacanaṁ) – Bhayasuttaṁ AN 8.56.
  
  
• kāmāsava [kāma + asava] naudingutulv.
• kāmacchanda [kāma + chanda] naudingusoov.
• kāmaguṇā [kāma + guṇā] naudingunöör.
• kāmarāga [kāma + rāga] naudingukirg.
• kāmūpādāna [kāma + upādāna] naudingusse klammerdumine.
• kilesakāmā [kilesa + kāmā] plekinauding (iha, viha, teadmatuse vm pleki nautimine).
  

Antonüüm: akāma (naudinguta), nekkhamma (loobumine).