[√jar + a (jarati)] 1: vana. 2: vananemine; vanadus.
- Tekstides esineb sageli koos surmaga (maraṇa), moodustades üheskoos sõltuvusliku tekkimise ahela viimase lüli – Paṭiccasamuppādasutta SN 12.1–2.
- Üks dukkha liikidest – Dhammacakkappavattanasutta SN 56.11.
- Sageli esineb ka kolmes loetelus teisena: sünd, vanadus, surm (jāti-jarā-maraṇa) – Atthirāgasutta SN 12.64.
- jarādhamma [jarā + dhamma] vananemisdhamma ehk vananemise objekt/subjekt/seaduspära; vt jīyati. jarāmaraṇa [jarā + maraṇa] vanadus ja srm.
- Sünonüüm: jaras.