disā

1. suund, põhipunkt; veerand taevast; teine piirkond, maa(ala). 2 suund kui ilmakaar: (1) idasuund (puratthimā disā), (2) lõunasuund (dakkhiṇā disā), (3) läänesuund (pacchimā disā), (4) põhjasuund (uttarā disā), (5) suunaga alla (heṭṭhimā disā) ehk maa poole, (6) suunaga ülses (uparimā disā) ehk taeva poole.