dhamma

[√dhar (hoidma, toetama; see, mis moodustab aluse ja toetab) + ma]. Üldiselt tähendab dhamma nii tõde sellest, kuidas asjad tõeliselt on (yathā-bhūta), kui ka Buddha õpetust (buddha-dhamma), mis seda tõde selgitab. Kontekstist sõltuvalt võib aga dhamma tähendada väga erinevaid asju või nähtusi. Ainsuses: 1: ajaloolise Buddha Gootama antud algõpetus (buddhadhamma) ehk originaaldhamma. Tekstide põhjal oli Buddha eluajal tema antud dhamma jaotatud üheksasse ossa (navaṅga), milleks olid (a) suttad (sutta), (b) Geyya (sisaldab kõiki värsivormis antud suttaid, sh kogu Saṁyuttanikāya Sagāthakavagga.), (c) Selgitused (veyyākaraṇa), (d) Värsid (gātha), (e) Rõõmuvärsid (udāna), (f) Niiöeldu (itivuttaka), (g) Sünnilood (jātaka), (h) Olemasoluületav dhamma (abbhutadhamma) ja (i) Vedalla (vedalla). Antud dhammakogu loetelu („suttaṃ geyyaṃ veyyākaraṇaṃ gāthā udānaṃ itivuttakaṃ jātakaṃ abbhuta-dhammaṃ vedallaṃ“) toob ära nii Vinaja: Mahāvibhaṅga, Pārājikakaṇḍa, Paṭhamapārājikasikkhāpada, Verañjakaṇḍa, Methunadhamma Bu Vb Pj 1; kui ka Suttanta: Alagaddūpamasutta MN 22, Appassutasutta AN 4.6, Dutiyavalāhakasutta AN 4.102, Mūsikasutta AN 4.107, Ummaggasutta AN 4.186, Sotānugatasutta AN 4.191, Paṭhamadhammavihārīsutta AN 5.73, Dutiyadhammavihārīsutta AN 5.74, Dutiyasaddhammasammosasutta AN 5.155, Ānandasutta AN 6.51, Dhammaññūsutta AN 7.68, Catukkapuggalapaññatti Pp 2.4, Nippapañcapañha Mil 6.2.1. Buddha õpetus koosneb 11 põhidhammast, milleks on: (1) nelja teadlikolu arendamine (cattāro sati-paṭṭhāne bhāventi) (2) nelja õige pingutuse arendamine (cattāro samma-p-padhāne bhāventi), (3) nelja üleloomuliku aluse arendamine (cattāro iddhi-pāde bhāventi), (4) viie võime arendamine (pañcindriyāni bhāventi), (5) viie jõu arendamine (pañca balāni bhāventi), (6) seitsme virgumisosa arendamine (satta-bojjhaṅge bhāventi), (7) arija kaheksaosalise tee arendamine (ariyaṁ aṭṭhaṅgikaṁ magga bhāventi), (8) kaheksa vabanemise arendamine (aṭṭha vimokkhe bhāventi), (9) kaheksa meisterlikkuse arendamine (aṭṭha abhibhāyatanāni bhāventi), (10) kümne kasiṇa arendamine (dasa kasiṇāyatanāni bhāventi) ja (11) nelja džhaana arendamine (cattāri jhānāni bhāventi), mille teel saavutatakse ülimad teadmised (abhiññā), milleks on meele loodud (mano-maya) keha (rūpa) ehk meele-keha loomine, 8 üleloomulikku võimet (iddhi-vidha), taevase kõrva element (dibbāya sotadhātu), teise olendi meele läbistamine (ceto-pariya), iseenda eelmiste eksistentside teadmine (pubbe-nivāsānussati), taevane silm (dibba-cakkhu) ja tulvade lõppemine (āsava-k-khaya) – Mahāsakuludāyisutta MN 77; vt ka (abhiññā, ñāṇa). 2: asjade ja nähtuste tõeline olemus (= yathā-bhūta). 3: Buddha õpetuses esinevad normatiivid ja printsiibid ning neile vastavad toimimispõhimõtted ja -seaduspärad, nagu nt sõltuvuslik tekkimine (paṭicca-samuppāda) Paṭiccasamuppādasutta SN 12.1-2, ja põhjuslik tingitus (idappaccayatā) – (Āhāra) Taṇhāsutta AN 10.62. 4: dukkhast vabanemise tee = arahandi tee, mis on Buddha antud dhamma ainus eesmärk. 5: kõlblus või eetika (kõlblusõpetus), kõlbeline/hea/oskuslik käitumine. 6: eetika, kõlblus(õpetus), nt kümme kuninga dhammat. Mitmuses tähendab dhamma (dhammā). 7: meelesisest (meele/taju/teadvuse) objekti või nähtust, nt keskendumisel tekkivat kujutist (nimitta). 8: meeleseisundit või selle seisundi kvaliteeti, olekut, olemust või omadust. 9: meelevälist objekti või nähtust üldisemas mõttes. 10: meelevälist, nt mingi välise vormiga seotud printsiipi. Buddhaghosa andis dhammale neljakordse tähenduse, milleks on: (1) hea käitumine (guṇe/saddo); (2) suttade ja vinaja (dhamma-vinaya) õpetamine (desanāyaṁ); (3) üheksaosaline Buddha õpetus (pariyattiyaṁ = navanga-buddha-sāsana) = eelloetletud üheksaosaline dhammade jaotus) ja (4) kosmiline/universaalne (mitteanimistlik) seadus(pära) (nissatte/-nijjīvate) – DA I.99, DhA I.22. Dhamma kõikide meelesiseste ja meeleväliste objektide ning nähtuste koondtermin. jātidhamma [jāti + dhamma] sündimise dhamma = sündiva olemusega. jarādhamma [jära + dhamma] vanaduse/vananemise dhamma = vananeva olemusega. maraṇadhamma [maraṇa + dhamma] surma/suremise dhamma = sureva olemusega. sokadhamma [soka + dhamma leinadhamma [leina tekitava olemusega]. sankilesadhamma [san + kilesa + dhamma] plekke sisaldav dhamma = plekilise olemusega. Dhamma mõiste tähendusvali on kultuurispetsiifiline, väga mitmekihiline ning kontekstist sõltuv, mistõttu ei ole see eesti keelde tõlgitav. Eestis mahajaanide poolt dhamma tõlkena kasutusele võetud „seadmus“ (tulenevalt L. Mälli selgitusest „nii on asjad seatud“, mis aga viitab seadja ehk kõiklooja issand-jumala olemasolule ja tema tahtekohasele seadmisele) ei ole üheselt mõistetav ega kata dhamma mõiste diapasooni. Buddha õpetuse kontekstis tähendab dhamma ainult ajaloolise Gootama Buddha või tema juuresolekul järgijate poolt antud õiget õpetust (sammā-dhamma). Sanskritikeelseks dhamma vasteks on „dharma“. Buddha õpetas, et kui bhikkhu ei leia mingit teksti, sõnu või õpetust ei suttadest ega Vinajast (nt bodhisattva õpetust), tuleb järeldada, et need sõnad ja tekstid ei kuulu Ülimale, Arahandile, Täielikult Virgunule (bhagavato vacanaṁ arahato sammā­sambuddhassa) ega ole õige dhamma; need on valesti/halvasti vastu võetud (duggahitan) ning need tuleks hüljata ja kõrvale heita (chaḍḍeyyātha) – Bhaddālisutta MN 65.