dhamma

[√dhar (hoidma, toetama; see, mis moodustab aluse ja toetab) + ma] 1: dhamma; loomus; olemus; loomupärane laad või omadus. 2: tegelikkus, tõelus; vastavalt olemasolule (yathā-bhūta) ehk nii, nagu see tõeliselt on. 3: õpetus; doktriin. 4: tõde ja õpetus sellest tõest. 5: meel ja sellega seotud nähtused (mõtted, seisundid jms). 6: mateeria ja sellega seotud nähtused. 7: moraalse käitumisega seotud seaduspära; voorus. 8: juhtum; seadus; reegel; legaalne protsess; legaalne otsus.

• Üldiselt tähendab dhamma nii tõde sellest, kuidas asjad tõeliselt on (yathā-bhūta), kui ka Buddha õpetust (buddha-dhamma), mis seda tõde selgitab. Kontekstist sõltuvalt võib dhamma tähendada aga väga erinevaid asju või nähtusi, mistõttu on põhjendatum võimaluse korral jätta see tõlkimata ning kasutada originaalvormi „dhamma“, vältimaks tähendusvälja kitsendamist üheainsa eestikeelse vastega ning tõlkija subjektiivse tõlgendusvalikuga.
• Algõpetuse kohaselt oli Buddha eluajal tema õpetatud dhamma jaotatud üheksasse ossa (navaṅga):
  1. „Suttad“ (Sutta),
  2. „Retsiteeringud“ (Geyya; sisaldab kõiki värsivormis või värsse sisaldavaid suttaid, sh kogu Saṁyuttanikāya Sagāthakavagga),
  3. „Selgitused“ (Veyyākaraṇa),
  4. „Värsid“ (Gāthā),
  5. „Rõõmuvärsid“ (Udāna),
  6. „Niiöeldu“ (Itivuttaka),
  7. „Sünnilood“ (Jātaka),
  8. „Olemasoluületav dhamma“ (Abbhutadhamma),
  9. „Vedalla“ (Vedalla).
     Antud dhammakogu loetelu („suttaṃ geyyaṃ veyyākaraṇaṃ gāthā udānaṃ itivuttakaṃ jātakaṃ abbhuta-dhammaṃ vedallaṃ“) esineb nii Vinajas – Mahāvibhaṅga, Pārājikakaṇḍa, Paṭhamapārājikasikkhāpada, Verañjakaṇḍa, Methunadhamma Bu Vb Pj 1 –, kui ka Suttantas – Alagaddūpamasuttaṁ MN 22; Appassutasuttaṁ AN 4.6; Dutiyavalāhakasuttaṁ AN 4.102; Mūsikasuttaṁ AN 4.107; Ummaggasuttaṁ AN 4.186; Sotānugatasuttaṁ AN 4.191; Paṭhamadhammavihārīsuttaṁ AN 5.73; Dutiyadhammavihārīsuttaṁ AN 5.74; Dutiyasaddhammasammosasuttaṁ AN 5.155; Ānandasuttaṁ AN 6.51; Dhammaññūsuttaṁ AN 7.68 –, samuti Puggalapaññattis – Catukkapuggalapaññatti Pp 2.4 –, ja Milindapañhas –Nippapañcapañha Mil 6.2.1.
• Buddha õpetus koosneb 11 põhidhammast:
  1. nelja teadlikkuse rajamise arendamine (cattāro sati-paṭṭhāne bhāventi),
  2. nelja õige pingutuse arendamine (cattāro sammappadhāne bhāventi),
  3. nelja üleloomuliku aluse arendamine (cattāro iddhi-pāde bhāventi),
  4. viie võime arendamine (pañcindriyāni bhāventi),
  5. viie jõu arendamine (pañca balāni bhāventi),
  6. seitsme virgumisosa arendamine (satta bojjhaṅge bhāventi),
  7. arija kaheksaosalise tee arendamine (ariyaṁ aṭṭhaṅgikaṁ maggaṁ bhāventi),
  8. kaheksa vabanemise arendamine (aṭṭha vimokkhe bhāventi),
  9. kaheksa meisterlikkuse arendamine (aṭṭha abhibhāyatanāni bhāventi),
  10. kümne kasiṇa arendamine (dasa kasiṇāyatanāni bhāventi),
  11. nelja jhāna arendamine (cattāri jhānāni bhāventi), mille kaudu saavutatakse ülimad teadmised (abhiññā), milleks on:
      1. läbinägemisteadmised (vipassanāñāṇa)
      2. meelekehavõime teadmine (manomayiddhiñāṇa)
      3. üleloomulike võimete teadmine (iddhividhañāṇa), sh teadmised
         • taevasest kõrvast (dibbasotañāṇa) ehk selgelt ja kaugele kuulmisest;
         • meele läbistamisest (cetopariyañāṇa) ehk teise meeles toimuva nägemisest;
         • iseenda eelmistest eksistentsidest (pubbe-nivāsānussatiñāṇa);
         • taevasest silmast (dibbacakkhuñāṇa) ehk olendite lakkamisest ja uuesti ilmnemisest;
      4. tulvade lõppemine (āsavakkhaya) – teadmise ja nägemise saavutamine neljast tõest ja tulvadest, nende tekkimisest, lakkamisest ning lakkamisele viivast arija kaheksaosalisest teest.
         – Mahāsakuludāyisuttaṁ MN 77; Sāmaññaphalasuttaṁ DN 2; Soṇadaṇḍasuttaṁ DN 4; Kūṭadantasuttaṁ DN 5; Mahālisuttaṁ DN 6;  Jāliyasuttaṁ DN 7 jpt „Pikkade tekstide kogu“ (Dīghanikāya) esimeses grupis (vagga) sisalduvad suttad; vt ka abhiññā, ñāṇa.
• Buddha dhamma on dukkha’st ehk vaevast ja kannatusest vabanemise tee ehk arahanti tee õpetus – see on Buddha antud dhamma keskne eesmärk.
• Dhamma tähistab Buddha õpetuses nii normatiivseid juhiseid kui ka nähtuste seaduspärasusi, nagu näiteks sõltuvuslik tekkimine (paṭiccasamuppāda; Paṭiccasamuppādasuttaṁ SN 12.1–2) ning põhjuslik tingitus (idappaccayatā; Taṇhāsuttaṁ AN 10.62).
• Eetika ehk kõlblusõpetuse vaatepunktist tähendab dhamma kõlbluse olemust, mille puhul eristatakse oskuslikku (kusala) ja oskamatut (akusala) käitumist.
• Dhamma on kõikide meelesiseste ja meeleväliste asjade ning nähtuste koondtermin. See võib tähistada nii (a) meelesisest (meele/taju/teadvuse) objekti või nähtust, näiteks keskenduses tekkivat kujutist (nimitta), kui ka meeleseisundit või selle kvaliteeti, olekut, olemust või omadust, samuti (b) meelevälist objekti või nähtust üldisemas mõttes.
• Buddhaghosa andis dhamma mõistele neljakordse tähenduse:
  1. hea käitumine (guṇe saddo),
  2. suttade ja vinaja (dhamma-vinaya) õpetamine (desanāyaṁ),
  3. üheksaosaline Buddha õpetus (pariyattiyaṁ = navaṅga-buddha-sāsana),
  4. kosmiline/universaalne (mitteanimistlik) seaduspära (nissatte nijjīvate). – DA I.99; DhA I.22.
     
     
• jātidhamma [jāti + dhamma] sündimise dhamma = sündiva olemusega.
• jarādhamma [jarā + dhamma] vanaduse dhamma = vananeva olemusega.
• maraṇadhamma [maraṇa + dhamma] surma dhamma = sureva olemusega.
• sokadhamma [soka + dhamma] leina dhamma = leinava olemusega.
• saṅkilesadhamma [saṅ + kilesa + dhamma] plekilisuse dhamma = plekilise olemusega.
  
  
• Dhamma tähendusväli on kultuurispetsiifiline, mitmekihiline ning kontekstist sõltuv, mistõttu ei ole see eesti keelde üheselt tõlgitav. Eestis mahajaana ringkondades dhamma tõlkena kasutusele võetud „seadmus“ (tulenevalt L. Mälli seletusest „nii on asjad seatud“) ei ole üheselt mõistetav ega kata "dhamma" tähendusdiapasooni, mistõttu pole selle mõiste kasutamine Buddha algõpetuse käsitlemisel terminoloogiliselt põhjendatud ega ühest, selget arusaamist soodustav.
• Algõpetuse kontekstis tähendab "dhamma" ajaloolise Gootama Buddha antud õiget õpetust (sammā-dhamma). Buddha õpetas, et kui bhikkhu ei leia mingit teksti, sõnu või õpetust ei suttadest ega vinajast (nt bodhisattva-õpetus, mantrate manamine jms), tuleb järeldada, et need ei kuulu Ülimale, Arahandile, Täielikult Virgunule (bhagavato vacanaṁ arahato sammāsambuddhassa) ning ei ole õige dhamma; need on valesti vastu võetud (duggahita) ning need tuleks hüljata ja kõrvale heita (chaḍḍeyyātha). – Bhaddālisuttaṁ MN 65.