[deva + datta = dinna] "deeva-sarnane", "jumala antud"; Buddha sugulane, ambitsioonikas bhikkhu ja sangha lõhestaja.
- Devadatta oli kuningas Suppabuddha ja Pamita poeg ning Yasodhara vend, olles seega Buddha lähisugulane. Pāḷi allikates nimetati teda ka Godhiputta’ks ehk Godhi pojaks.
- Kui Buddha pärast virgumist külastas Kapilavatthut ja õpetas sākiya klanni, astus Devadatta koos Ānanda, Bhagu, Kimbila, Bhaddiya, Anuruddha ja habemeajaja Upālī'ga sanghasse.
- Juba järgmisel vassa’l omandas ta maised üleloomulikud võimed (iddhi), ja isegi Sāriputta ülistas teda Rājagahas.
- Ihates kuulsust ja võimu, esitledes Devadatta kuningale üleloomulikud võimed ja saavutas kuninga austuse ja toetuse.
- Silmas pidades Buddha vanust, tegi Devadatta ettepaneku anda sangha juhtimine temale üle, millest Buddha aga keeldus. Devadatta näitas seepeale üles pahameelt ja tõotas kättemaksu.
- Ta püüdis korduvalt Buddhat tappa ja sanghat lõhestada, kuid ebaõnnestus.
- – Vinaya, Khandhaka, Cūḷavagga, Saṁghabhedakakkhandhaka, 1. Chasakyapabbajjākathā, Kd 17.
- Peale Devadatta surma toimus tema uus sünd Āpāya vallas, kus ta peab terve ajastu (kappa) taluma erinevaid kannatusi – Abhayarājakumārasutta MN 58.
- Vt tõpsemalt: DVK, I osa, ptk Budda vastane vägivald", "Devadatta".