1. [√dā + a] andmine, kinkimine; 2. [√dā + ana] heategevus; suuremeelsus; 3. [√dā] almus, and, kink.
- Eriliselt suuri pälvimusi toob mahādāna ehk suur annetus, milleks on sanghale annetamine sanghadāna.
- Annetamine on esimesena nimetatud kümne täiuse (dasa pāramī), kolme pälvimusliku käitumise aluse (tīni puñña-kiriya-vatthū), nelja koosviibimise aluse (cattāri saṅgahavatthūni) ja kümne kuninga dhamma (dasa rāja-dhamma) loeteludes, mis rõhutab annetuse olulisust virgumise teel.
- Buddha eristas (1) materiaalset annetust (āmisa-dāna) (vt deyyadhamma) ja (2) dhamma annetust (dhamma-dāna) – Dānavagga AN 2.141, Abhisandasutta AN 8.39; mis osades tekstides esinevad kui materiaalne ohverdus/almus (āmisa-yāga) ja dhamma ohverdus/almus (dhamma-yāga) – Dānavagga AN 2.142.
- Toidu annetaja annab jõudu, rõivaste annetaja ilu, sõiduvahendi annetaja heaolu ja valgusti annetaja nägemise. Munkadele eluaseme annetaja annab kõik need hüved, kuid dhamma õpetaja annab surmatuse (amata), sest õigesti õpetatud ja teostatud dhamma juhib nibbaana ehk sünni ja surma lakkamiseni – Kiṁdadasuttaṁ SN 1.42.
- dānapāramī [dāna + pāramī] annetustäius; vt dasa pāramī (kümme täiust).