[√chand + a + sa] 1. „see kes tunneb veedasid“, ehk braahman; 2. vana sanskriti keel, veeda dialekt, mida kasutati hinduistlike veeda tekstide kirjapanemisel.
- Buddha keelas oma õpetuse sanskriti keelde tõlkimise ja soovitas bhikkhudel õpetada dhammat kohalikus murdes – Cūḷavagga, Khuddakavatthukkhandhaka, 1. Khuddakavatthu, Kd 15.
- Vt chandas.