[buddha + vacana] Buddha sõnad.
- Tähistab seda, mida peetakse autentseteks Buddha sõnadeks või Buddha autoriteedi alla kuuluvaks õpetuseks.
- Varajases traditsioonis hõlmab buddhavacana kõiki tekste ja suulisi pärimusi, mis vastavad Buddha õpetuse sisulistele ja vormilistele kriteeriumidele – sh paalikeelsed dhamma ja vinaya ning teatud juhud, kus Buddha nimel kõnelevad tema volitatud jüngrid (nt Sāriputta, Mahākaccāna, Ānanda).
- Paali kaanonis määratletakse buddhavacana kriteeriumid järgmiste omaduste kaudu:
- Tathaagata enda räägitud ja õpetatud või tema juuresolekul ja vaikival nõusolekul mõne õpilase või arahanti poolt õpetatud;
- kooskõla dhamma ja vinayaga (dhammavinaya);
- juhib kiretusse, mitte kirge;
- kütketa, ei ole koos kütkega;
- seotud plekkide, tulvade jm uutesse sündidesse juhtiva oskamatu vähendamisega, mitte oskamatus püsimise või selle kasvatamisega;
- toetab vähenõudlikkust, mitte ahnust;
- toetab rahulolu, mitte rahulolematust;
- toetab erakluses viibimist, mitte rahva seas viibimist;
- toetab energia loomist, mitte uimasust;
- toetab lihtsat toimetulekut, mitte rasket toimetulekut;
- juhib ühesuunaliselt, siin ja praegu, juba selles elus olemasolutüdimusse, lakkamisse, rahunemisse, ülimatesse teadmistesse, virgumisse ja vaibumisse – Bālavagga AN 2.23; Mahāpadesasutta [Mahāpadesadesanā] AN 4.180; Saṁkhittasutta AN 8.53; Satthusāsanasutta AN 7.83; Mahāparinibbānasutta DN 16.
- Vt täpsemalt DVE, I osa, ptk "Dhamma".
- Kui varajases budismis viitab buddhavacana ainult Gootama Buddha õpetusele, siis hilisemates mahajaana ja vadžrajaana traditsioonides kasutatakse seda mõistet ka tekstide kohta, mis esitluse ja kirjandusliku vormi kaudu omistatakse Buddhale, kuigi need on koostatud hiljem.
- Vt buddhadhamma.