[√brah + ma] 1: (looja) jumal Brahma. 2: brahma-loka's elav deeva. 3: Brahmā-sarnane ehk brahmalik (brahma juurde kuuluv, brahma valda iseloomustav: taevalik, püha, vaga, puhas = brahmasama). 4: pikk; pikendatud.
- Brahma on hinduismis üks kolmainsusesse kuuluvast jumalast, kelleks on: Brahmā (looja), Višnu (säilitaja) ja Šiva (hävitaja).
- Sanskritikeelsetel veedadel põhinev brahmanism oli Buddha eluajal põhja-India valitsevaks usundiks ja selle kõrgeimaks jumalaks on peajumal Brahmā.
- Buddha õpetuse kohaselt on suured brahmad (mahābrahmā) sageli pettekujutlustes oma tegelikust põlvnemisest ja olemusest ning usuvad, et on igavesed, issand-jumalad (issara), ehitajad (kattā) ja kõige olemasoleva ning kogu universumi loojad (nimmātā). Kuna teised selle valla olendid on tekkinud sinna hiljem, siis ka nemad arvavad samamoodi ning kummardavad ja teenivad Brahmā’t. See pettekujutelm leiab lõpuks tee inimeste maailma ning saab mõne religiooni aluseks – Brahmajālasutta DN 1.
- Vt brāhmaṇa (braahman); brahmacariya.