bhāvanā

[√bhū + e + anā + ā] fem. „olemasolu põhjustama“, arendama.

• Bhāvanā ei ole kujustamine ega visualiseerimine. (1) Etümoloogiliselt ei toeta see mõiste visuaalset ega kujutluslikku tähendust. Mõiste bhāvanā tuleneb juurest √bhū (olema; saama; kasvama; arendama; sõnast bhāveti arendab), mis osutab arendamisele ja kasvatamisele; nt teadlikkuse arendamine (sati-bhāvanā) mitte teadlikkuse kujustamine. (2) Ükski peamine paali sõnaraamat ei anna bhāvanā tähenduseks „kujustamist“, kuna mõiste ei ole seotud visuaalse fantaasia või kujundiloomega (kuigi mõnd keskendusharjutust võib visualiseerimine toetada). Üldtunnustatult viitab see mentalsele arendamisele (mental development), kasvatamisele, suurendamisele ja harjutamisele. (3) Keskenduse (samādhi) arendamise eesmärgiks on teadvuse puhastamine: oskamatutest (akusala) seisunditest vabanemine ja ennetamine ning oskuslike (kusala) seisundite loomine ja arendamine. See protsess tähendab mitte pettekujutluste ja visuaalsete illusioonide loomist vaid vastupidi – pettekujutlustest loobumist, mis omakorda võimaldab näha olemasolu nii, nagu see tõeliselt on – yathābhūta, olemasolevale vastavalt. (4) Kuna teises džhaanas mõtlemine ja analüüs (vitakka-vicāra) peatuvad, siis ei saa olla tegemist kujundlikul mõtlemisel põhineva visualiseerisega ega keskendunud mõtisklemisega.
• Viitab meele arendamisele, mida tavapäraselt nimetatakse meditatsiooniks.
• bhāvanā on oskuslike dhammade arendamine selleks sobival moel (bhāveti kusaladhamme vaḍḍhetīti bhāvanā), eesmärgipärane tegevus meeles mingi omaduse loomiseks, omandamiseks ja selle püsivaks muutmiseks – Sabbāsavasuttaṁ MN 2, Sāmaññaphalasuttaṁ DN 2, Mahālisuttaṁ DN 6, Jāliyasuttaṁ DN 7.
• Suttad eristavad kolme arendamist:
  1. keha arendamine (kāya-bhāvanā),
  2. teadvuse arendamine (citta-bhāvanā) ja
  3. tarkuse arendamine (paññā-bhāvanā) – Saṅgītisuttaṁ DN 33.
• Peamised kaks bhāvanādhamma't ehk arendamise/meditatsiooni liiki on:
  1. rahu arendamine (samatha-bhāvanā) ja
  2. läbinägemise/läbivaatamise arendamine (vipassanā-bhāvanā) – Samathavipassanāsuttaṁ SN 43.2, Vijjābhāgiyāsuttaṁ AN 2.30.
• Rahu arendamise eesmärgiks on objektile keskendumise teel džhaanade saavutamine ja väljaarendamine, mis päädib teadvuse vabanemisega (cetovimutti). Läbinägemise arendamise eesmärgiks on klammerdumiskogumike teadvustamine ja vaatlemine ning nende tõelise olemasolu (anicca, dukkha, anattā) läbinägemine, mis päädib kire, iha ja mitteteadmise lakkamises tarkuse vabanemisega (paññāvimutti) – Migasālāsuttaṁ AN 10.75.
  
  
• jhānaṁ bhāveti džhaana arendamine.
• karuṇābhāvanā [karuṇā + bhāvanā] kaastunde arendamine.
• muditābhāvanā [muditā + bhāvanā] kaasrõõmu arendamine.
• upekkhābhāvanā [upekkhā + bhāvanā] neutraalsuse arendamine.
• asubhabhāvanā [asubha + bhāvanā] ilutuse [taju] arendamine.
• aniccasaññābhāvanā [aniccasaññā + bhāvanā] püsitustaju arendamine.
• indriyabhāvanā [indriya + bhāvanā] võimete arendamine.
• mettābhāvanā [mettā + bhāvanā] sõbralikkuse arendamine.
• mettaṁ cetovimuttiṁ bhāveti sõbralikkuses teadvuse vabanemise arendamine.
• iddhipādaṁ bhāveti üleloomuliku arendamine.
• satibhāvanā [sati + bhāvanā] teadlikkuse arendamine.
  
  
• Sünonüüm: sambhāvanā