[√bhaj (jagama; suhtlema; seltsima; osa saama) > bhag (õnn; vedamine; rikkus) + a + vant (nagu; sarnane; kellel või millel on omadus)] „see kes on erilise õnnega“, "ke on eriliselt vedanud"; Ülim; Ülev; Õnnelik (= sukha), Õnnis, Õnnistatu(d).
- Üks paljudest Gootama Buddha epiteetidest.
- Kuna Buddha ei virgunud kelleltki saadud, nt kõrgemakas peetava(te) jumala(te) poolse õnne, õnnistuse, õnneliku juhuse, vedamise ega kellegi poolt ettemääratud saatuse läbi, siis on kohasem "Õnnistatu(d)" ja "Õnnelik" asemel eelistada tõlkevastena "Ülim" – see, kes saavutas ülima pingutuse teel ülima ala (āyatana) ehk nibbaana (nibbāna), mis ühel olendil on võimalik saavutada, ja sai seeläbi ülima kehastuseks – Ülimaks Virgunud Arahantiks. Kasutatakse peamiselt Buddha Gootama, harvem enne teda virgunute kohta.
- Sünonüüm: sugata