bhagavā

[√bhaj > bhag + a + vant + ā] "erilise õnne omaja"; Ülev, Õnnis. Üks paljudest Gootama Buddha epiteetidest.

• Üks paljudest Gootama Buddha epiteetidest.
• Kuna Buddha ei virgunud kelleltki saadud, nt kõrgemakas peetava(te) jumala(te) poolse õnne, õnnistuse, õnneliku juhuse, vedamise ega kellegi poolt ettemääratud saatuse läbi, siis on kohasem "Õnnistatu(d)" ja "Õnnelik" asemel eelistada tõlkevastena "Ülim" – see, kes saavutas ülima pingutuse teel ülima ala (āyatana) ehk nibbaana (nibbāna), mis ühel olendil on võimalik saavutada, ja sai seeläbi ülima kehastuseks – Ülimaks Virgunud Arahantiks. Kasutatakse peamiselt Buddha Gootama, harvem enne teda virgunute kohta.
• Bhagavā on Buddha omadustel põhinev austav tiitel. Kommentaarium määratleb selle kui nimetuse, mis tähistab silmapaistvate omadustega, olendite seas ülimat ja sügavaimat austust väärivat isikut. Kommentaarium eristab nelja liiki nimetusi:
• olukorrast või arengujärgust tulenevad nimetused;
• välisest tunnusest tulenevad nimetused;
• saavutatud omadustest tulenevad nimetused; (siia kuulub ka Bhagavā)
• Bhagavā mõiste hõlmab kommentaariumi kohaselt kuut aspekt:
  1. Buddha on ülima hüve ja õnneliku saatusega (bhāgyavā). Buddha oli viinud täiusele annetamise, kõlbluse ja teised täiused, mis viisid maise ja maistületava hüveni. Selles tähenduses osutab Bhagavā tema kogutud pälvimustele, täiustele ja nende viljale.
  2. Buddha on kõik rüvedused purustanud (bhaggavā). Ta oli purustanud iha, viha, teadmatuse, vale tähelepanu, häbituse, (kõlbetu) hirmutuse, ihnuse, pettuse, uhkuse, hooletuse, janunemise, teadmatuse ning kõik teised teadvust rüvetavad dhammad.
     „Iha [on] purustatud, viha [on] purustatud,
     teadmatus [on] purustatud ja tulvad [on] lakanud;
     oskamatud dhammad [on] temas purustatud –
     seepärast nimetatakse teda Bhagavā'ks.“
  3. Buddhal on kuus ülimat omadust (bhaga). Sõna bhaga tähistab siin kuut väljaarendatud täiust:
     1. täiuslik valitsemise meisterlikkus (issariya);
     2. maistületav dhamma;
     3. tõelistel omadustel põhinev tuntus;
     4. kehaline ilu ja hiilgus (siri);
     5. enda ja teiste hüvanguks soovitu teostumine;
     6. täiuslik õige pingutus.
  4. Buddha on dhamma täielikult eristanud ja selgitanud (vibhattavā). Buddha eristas, liigitas ja õpetas oskuslikke, oskamatuid ning teisi dhammasid. Ta selgitas kogumikke, alasid, elemente, tõdesid, võimeid, sõltuvuslikku tekkimist ja teisi dhamma jaotusi. Kuna Buddha eristas, avas ja selgitas dhammasid täielikult, nimetatakse teda Bhagavā'ks.
  5. Buddha arendas ja teostas ülimaid meeleseisundeid (bhattavā). Buddha arendas tühjuses ja märgituses vabanemist ning teisi maiseid ja maistületavaid, inimesest kõrgemaid dhammasid. Kuna ta arendas ja teostas neid täielikult, nimetatakse teda Bhagavā'ks.
  6. Buddha on olemasoludesse viivast liikumisest väljunud (bhavesu vantagamano). Kolme olemasoluga seotud edasiliikumise põhjustab iha. Buddha oli iha täielikult hüljanud ega liikunud enam uude olemasollu – ta jõudis olemasolu lõppu, sumatusse.
     – Khuddakapāṭha-aṭṭhakathā, 5. Maṅgalasuttavaṇṇanā, Evamiccādipāṭhavaṇṇanā, lk 43–45 (esmaväljaanne, Ñāṇamoli tõlge); Mahāniddesa 84; Maṅgalasuttaṁ Khp 5.
     
     
• Sünonüüm: sugata (Heatooja, Õnnesläinu jt)