[ā + √yat (yam) + ana] „välja sirutama“; vald või väli kui meele seisund (saavutatakse džhaanas või nibbaanas), tajusfäär; puhkekoht, eluase; piirkond, (piiritletud) ala; tajualus (5 tajuorganit + meel ning neile vastavad objektid); transtsendentaalne sfäär (= nibbāna). Kuus sisemist tajualust (cha ajjhattikāni āyatanāni) on viis füüsilist tajuorganit + meel: (1) silma tajualus (cakkhāyatana), (2) kõrva tajualus (sotāyatana), (3) nina tajualus (ghāṇāyatana), (4) keele tajualus (jivhāyatana), (5) keha tajualus (kāyāyatana) ja (6) meele tajualus (manāyatana) – Sammādiṭṭhisutta MN 9; Dasuttarasutta DN 34; Āyatanavibhaṅga Vb 2 jpt. Kuus välimist tajualust (cha bāhirāni āyatanāni) on (1) vormi tajualus (rūpāyatana), (2) heli tajualus (saddāyatana), (3) lõhna tajualus (gandhāyatana), (4) maitse tajualus (rasāyatana), (5) kombatav objekt (phoṭṭhabbāyatana) ja (6) dhamma (=mentaalne objekt) tajualus (dhammāyatana). Kuus sisemist tajualust on sõltuvusliku tekkimise ahela 5. lüli – Paṭiccasamuppādasutta SN 12.1–2. Kõik 12 tajualust on läbinägemise arendamise objektid (vipassanā bhāvanā kammaṭṭhana = abhiññeyyā) – Ñāṇakathā Ps 1.1, lk 10-12. Kuue sisemise tajualuse (channetaṁ ajjhattikānaṁ āyatanānaṁ) üldnimetuseks (adhivacana) ehk metafooriks on tühi küla (suññaṁ gāmaṁ) ja kuue välise tajualuse (bāhirānaṁ āyatanānaṁ) metafooriks on tühja küla rüüstavad vargad (suññaṁ gāmaṁ corā gāmaghātakā) – Āsīvisopamasutta SN 35.238.
Sünonüümid: āyatana (vald), avacara (vald), bhava (olemasolu), bhūmi (tasand), dhātu (element), loka (maailm), visaya (sfäär).