[na > a + √vid + yā (a + vijjā)] (f.) mitteteadmine, teadmatus.
- Tähendab teadmiste puudumist (1) olemasolu tõelisest olemusest, (2) neljast arija tõest (cattāro ariya sacca) ning (3) sõltuvuslikust tekkimisest (paṭiccasamuppāda) –[Paṭiccasamuppāda]Vibhaṅgasutta SN 12.2, Avijjāsutta SN 56.17, Avijjāpañhāsutta SN 38.9 jt.
- Kümne köidiku (dasa saṁyojana) loetelus viimane köidik; vt dasa saṁyojana.
- Sõltuvusliku tekkimise ahela 1.ne lüli – Paṭiccasamuppādasutta SN 12.1–2.
- Neljases tulvade loetelus viimane, ehk mitteteadmisetulv (avijjāsava) – Āsavagocchaka, Paṭṭhāna/Patthana, 2.3.
- Peamine taassünni ja kurja juurpõhjus (mula).
- Antonüüm: vijjā (teadmine).