[atthaṃ + gama] "koju minema"; 1: (ära)kadumine; haihtumine; vaibumine; alla või maha langemine või panemine. 2: (päikese) loojumine (horisondi taha).
- atthaṅgama tähendab olemisest suunatud kadumisse minekut, rõhutades eksistentsiaalset ja protsessilist laadi: nähtused ei lõpe hetkega, vaid suubuvad järk-järgult „kadumisse“.
- Tähistab kadumise protsessi üldiselt nii psühholoogilises, metafüüsilises kui ka füüsilises kontekstis. Semantiliselt seostub 2. ja 3. arija tõega – tekkimine (samudaya = 2. arija tõde ehk dukkha tekkimine), ja hääbumine (atthaṅgama = nirodha = 3. arija tõde ehk dukkha lakkamine) –moodustades dünaamilise paari, mis selgitab kõikide nähtuste tingitust ja kaduvust.
- Antonüüm: samudaya
- Sünonüümid: tirobhāva, vaya, nirodha, bheda