„mina ise”; aatman.
- Varases India animistlikus hindufilosoofias (vt upanišadid) kehas asuv tõeline, kõrgem, püsiv ja muutumatu, kannatustest puutumata, hävinematu ning kehast lahkuv ja pärast surma jätkuv indiviidi "Tõeline Minaise", mis ületab enesetundmise teel nähtustega samastumise ja saavutab vabanemise (mokkha, sansk mokṣa).
- Buddha lükkas tagasi kõik aatmani-, mina- ja hingeteooriad ning õpetas, et taolised uskumused esindavad soovmõtlemisel rajanevat valet vaadet. – Brahmajālasutta DN 1.
- Kanoniseeritud tähenduses on attādiṭṭhi [atta + diṭṭhi] ehk minapõhine vaade vale vaade, kuna muutumatut substantsi pole olemasolus (vt bhava) olemas (vrd puggala, jīva, satta, pāṇa, nāmarūpa). Ainus muutumatu nähtus on nibbaana (nibbāna).
- Esneb sageli tekstides koos mõistetega attā ehk mina ja jīva ehk hing.
- attanī / attani iseenda sees.
- attaniyasuññatā [attaniya + suññatā] minaolemusest tühi.