[ā + √tap + *ī] adj. „põletav“; innukas; tuline; usin; pidevalt pingutav.
- Suttade kohaselt ilmneb innukus siis, kui bhikkhu mõistab, et temas on kurjad, oskamatud dhammad (omadused ja nähtused) (pāpakā akusalā dhammā) esile kerkinud või mõistab, et oskuslikud dhammad (kusalā dhammā) pole veel esile kerkinud – Anottappīsuttaṁ SN 16.2.
- Sisuliselt tähendab innukus õiget püüdlust (sammāvāyāma), mille sünonüümiks on õige pingutus (sammāpadhāna) – Saccavibhaṅgasuttaṁ MN 141; Vibhaṅgasuttaṁ SN 45.8.
- Tähistab teadlikkust (sati) toetavat, järjepidevat, arukat ja väsimatut vaimset pingutust.
- Tekib olemasolu nägemisest selge ja tähelepaneliku teadlikkuse (sampajañña) kaudu, mis vaatleb olemasolu kui püsitut, lõplikku rahulolu mittesisaldavat ja minatut (mis loobki "põletava kuumuse") – seeläbi on ātāpī lahutamatu satipaṭṭhāna osa; vt satipaṭṭhāna. Vt: sampajañña.
- ātāpī sampajāno satimā innukas, tähelepanelik [ja] teadlik – Mahāsatipaṭṭhānasuttaṁ DN 22. Vt täpsemalt: Ṭhitañāṇa bhikkhu (Kahn, Andrus). (2025). Suur teadlikkuse rajamise sutta: Mahāsatipaṭṭhānasuttaṁ. Eesti Theeravaada Sangha Klooster, lk 92.
- Vt ka: Ṭhitañāṇa bhikkhu (Kahn, Andrus). (2022). Virgumise tee – nii nagu õpetas Buddha. Eesti Theeravaada Sangha, lk 72-75.