asura, asūra

[na + √sur + a (sura – jumal, sära)] "mittesärav", "antijumal"; asura, titaan.

• Asurana pärinevad need, kelle käitumine vastab kümnele mitteoskuslikule teole (akusala kamma) ja need, kel on valed vaated (micchādiṭṭhi) – Mahāsamayasutta DN 20.
• Asurana sündimine on üks õnnetust sünnist ning seotud Surmaga (nirayaṁ, tiracchānañca yoniyo; asuraṁ pettivisayaṁ, amuttā mārabandhanā) – AggisuttaIti 93.
• Sakka jt deevadega vaenujalal elavad müütilised, üleloomulike võimetega olendid (antikangelased).
• Paali kirjanduses liigutatakse asurad alamjumaluste hulka koos supaṇṇa’de, gandhabba’de, yakkha’de, garuḍa’de ja nāga’dega.
• Asurana pärinenud (asurayoni) olendid erinevad Tāvatiṁsā vallas elavatest ja deevade hulka kuuluvatest asuratest.
• Piṭaka mainib konkreetselt kahte asurate klassi: (1) kalakañjaka ja (2) dānaveghasa asuraid – Mahāsamayasutta DN 20, Pāthikasutta DN 24.
• Asuraid kujutatakse kui titaane, anti-jumalaid, kes elavad Meru mäe põhjaküljel asuvas Asura maailmas (asuraloka). Nad moodustavad eraldiseisva ühiskonna, millel on oma juhid – sageli mainitud Vepacitti, Rāhu ja Pahārāda – ning oma armee.
• Müüdi kohaselt olnud asurad kunagi deevad, kuid kaotanud oma taevaliku staatuse, kuid kaotasid oma endise hiilguse joobes olnud hooletu ja kõlbetu meele tõttu.
• Suttas loetleb Buddha asurate ja deevade kontekstis neli isikut (puggalā):
  1. asura, ümbritsetud asuratest (asuro asuraparivāro) – kes on halva kõlblusega (dussīlo) ning kurjade dhammadega (pāpadhammo) seotud kannatusi toovate asjadega, ning on ümritsetud samasugustest järgijatest;
  2. asura, ümbritsetud deevadest (asuro devaparivāro) – kes on halva kõlblusega ning kurjade dhammadega (pāpadhammo), kuid ümbritsetud kõlbeliste ja hüveliste dhammadega (sīlavatīkalyāṇadhammā);
  3. deeva, ümbritsetud asuratest (devo asuraparivāro) – kes on kõlbeline (sīla) ja hüveliste dhammadega, kuid ümbritsetud halva kõlbluse ja kurjade dhammadega (dussīlāpāpadhammā);
  4. deeva, ümbritsetud deevadest (devo devaparivāro) kes on kõlbeline (sīla) ja hüveliste dhammadega ning ümbritsetud kõlbelise ja hüveliste dhammadega (sīlavatīkalyāṇadhammā). – AsurasuttaAN 4.91.
• Deevade ja asutare kokkupõrkeid (devāsura-saṅgāma) mainitakse mitmes Tipiṭaka vanemas osas – Sakkasaṁyutta, Paṭhamavagga SN. Buddha kasutas neid lugusid metafooridena, et innustada bhikkhusid kõlblust hoidma ja džhanasid arendama, mitte aga peatuma esimese džhaanas saavutuses arvates, et nad on Surmast pääsenud – Devāsurasaṅgāmasutta AN 9.39.
• Asurate müüdid kujutavadki endast meeleseisundite metafoore: kadedus (ei talu oskuslike ja hüveliste deevade õnne), solvumine (au ja kuulsuse kaotamisest), klammerdumine (kaotatud au külge); vastandumine (kättemaks ja vägivald ihaldatud õnne saavutamiseks) jne. Taolised lood esindavad Buddha õpetuses kõlbelise ja oskusliku ning kõlbetu ja oskamatu võitlust: iga hetk, mil ilmneb meeles võitlus oskamatu impulsi ja oskusliku tarkuse vahel, kordub teadvuses devāsura-saṅgāma.
  
  
• Antonüüm: sūra