[a + subha] ilutu; ilutus.
- asubhabhāvanā [a + subha + bhāvanā] ilutuse (ebapuhtuse) arendamine.
- 10 ilutuse arendamise objekti (asubha-bhāvanā kammaṭṭhāna) on üheksa erineva lagunemisastmega laipa ja skelett – Tiṇakaṭṭhasutta SN 15.1, Mahāsatipaṭṭhānasutta MN 10, Khuddakanikāya, Paṭisambhidāmagga, Ānāpānassati-kathā Ps 1.3; vt sammāsati.
- asubhasañña [a + subha + sañña] ilutustaju, üks 20.st tajust; vt sañña (taju).
- asubhabhāvanā [a + subha + bhāvanā] ilutuse arendamine.
- subhādevāti [subhā + ādevā + iti] see ilus deeva/jumal(us).
- Antonüüm: subha