aaria/aarja, arija; 1: arija (Buddha algõpetuses esinev tehniline termin) see, kes on sisenenud arija teele; Buddha ja arahanti epiteet. 2: aaria/aarja (a) (ajalooline) veedaliku kultuuriruumi esindaja või selle ideaalide järgi elav inimene (hõimu liige). (b) (üldkeel) õilis, üllas, väärikas.
- Buddha eelsel ajastul nimetati aariateks peamiselt indoeuroopa keeli kõnelevaid rahvaid või kultuurirühmi, kes rändasid 2. ja 1. aastatuhandel e.m.a Põhja-Indiasse.
- Buddha õppetuse kohaselt on arija ehk arija isik (ariyapuggala) see, kes:
- järgib nelja arija tõde (cattāro ariyasacca);
- on sisenenud arija kaheksaosalise tee (ariya aṭṭhangika magga) kaudu arija teele (ariyamagga) ehk on saavutanud mõne arija tee või arija vilja (sotāpanna, sakadāgāmi, anāgāmi, arahant);
- pürgib maistületava poole; vt ariyapuggala (arija isik).
- Buddha kasutas arija mõistet nii õpetuse (ariyadhammā), iseenda, kui ka järgijate (ariyasāvaka) kohta, kes olid sisenenud arija teele – Ariyasāvakasutta SN 12.49.
- ariyadhammavipāka [ariya + dhamma + vipāka] arija dhamma vili (= nibbaana) – Ariyadhammavipākakathā Kv 7.9.
- ariyamagga [ariya + magga] arija tee (= sotāpanna, sakadāgāmi, anāgāmi, arahant).
- ariya aṭṭhangika magga arija kaheksaosaline tee.
- ariyassa vinaye indriya arija väljajuhtiv/-viiv võime = tulvadest vabad (anāsavā) võimed – Indriyabhāvanāsutta MN 152.
- cattāro ariyasacca neli arija tõde.
- Antonüüm: anariya, anāriya.