[√ar + aṇa + ya (a + raṇa)] mets
- sobilik paik bhikkhule keskendumise arendamiseks ja elamiseks.
- Aga kui bhikkhul esinevad
- naudingumõtted (kāmavitakka),
- kuritahtlikud mõtted (byāpādavitakka) või
- vägivaldsed mõtted (vihiṁsāvitakka) või
- kui bhikkhu on kehvade teadmistega (duppañña)
– siis pole ta metsas elamiseks valmis. – Araññasutta AN 4.262.
- Tekstides mainitakse sagedamini nelja suurt metsa, milleks on: Daṇḍaka, Kāliṅga, Mejjha, ja Mātaṅga, mis kunagi olid olnud väga rahvarohked ja jõukate kuningriikide alad, kuid hiljem olla deevad need hävitanud kuningate süütegude tõttu pühade inimeste vastu – Upālisutta MN 56.