arahatta

[√arah + a + tta] „araha/vääriline seisund/olek“; arahanti seisud.

• Tähistab „araha" seisundit või olekut, mis on Buddha Buddha algõpetuses täiuse seisund, mida võrdustatakse nibbāna'ga: täielik ja lõplik vabanemine – Buddha õpetuse eesmärk.
• Seisund, mida iseloomustab:
  1. kire hävimine (rāgakkhaya)
  2. viha hävimine(dosakkhaya)
  3. pettekujutluse hävimine (mohakkhaya)
     – s.o dukkhat põhjustavate plekkide ja ka tulvade täielik ning lõplik lakkamine.
     
     
• arahattaphala [arahatta + phala] arahanti/arahantsuse vili.