arahant

[√arah + ant (arahati)] (m, n) arahant, väärt, vääriline.

• Sõna täpne etümoloogia ei ole üheselt selge.
• Enne Buddha kasutati sõna „arahant“ kõrgete ametnike aunimetusena, aga Buddha õpetuses esineb antud termin ainult tema õpetuse eesmärgi (= nibbāna) saavutanud bhikkhu määratlusena.
• Buddha kinnituse kohaselt oli ka tema ise arahant ning ta õpetas, et kõik arahantid on võrdsed.
• Arahant on saavutatud seisundi vääriline, kuna on vabastanud end kõikidest plekkidest ja köidikutest ning realiseerinud kõrgeima inimpotentsiaali.
• Erinevad õpetajad on pakkunud välja erinevaid sõna etümoloogilisi selgitusi, nt
  1. 1. mitteoskuslikust vabanenu [(ārakā) an + raho eraldiolev salajane koht] (on läinud dukkhast eraldatud kohta, mida on raske näha ja mõista),
     2. (sansaara ratta) kodarate purustaja [(arahata) ara kodar + hanati hävitama, purustama] (= saṁsāra-cakkassa arānaṁ hatattā);
     3. virgumise vaenlaste (milleks on 3 mitteoskuslikkuse juurt, kõik meeles esinevad plekid, köidikud, tulvad ja kalduvused) hävitaja [(arihata) ari vaenlane + hanati hävitama];
     4. plekitu olemusega (an-raha-bhava) [an + raha mitteoskuslik = kilesa + bhava olemasolu];
     5. vääriline [(arahati) arah sobilik, vääriline + a].
• Buddha oli
  1. 1. õigesti mõistnu (sammā + saṁ + buddha);
     2. omas kõiketeadmist (sabbaññutañāṇa) ja
     3. kuut erilist teadmist (ñāṇa);
     4. kuut silma (cakkhu);
     5. kaheksat teadmist (aṭṭhañāṇa); ja
     6. kaheksat üleloomulikku võimet (aṭṭha iddhi-vidhā); vt ariyamagga.
• Tavapärase vormeli kohaselt on arahant, nagu Buddhagi, hävitanud tulvad (khīṇāsavo), ta on täiuslik (vusitavā), teinud mida oli vaja teha (katakaraṇīyo), koormast vabanenud (ohitabhāro), pääsemise saavutanud (anuppattasadattho), täielikult hävitanud olemasoluköidikud (parikkhīṇabhavasaṁyojano) ja õiges teadmises vabanenud (sammadaññāvimutto) – Gaṇakamoggallānasutta MN 107 jpt.
• Arahantiks saanud arijaisiku viis kogumikku on endiselt aktiivsed, kuid tänu iha lakkamisele esinevad need ilma klammerdumiseta, mistõttu ei ole arahanti puhul tegemist enam viie klammerdumiskogumikuga (pañcupādānakkhandha), vaid lihtsalt viie kogumikuga (pañcakkhandhā) – Nibbānadhātusutta Iti 44.
• Arahanti eluajal saavutatud virgumist nimetatakse vabanemise viisist johtuvalt kas
  1. 1. olemasoluga seotud ehk jäägiga vaibumise elemendiks (saupādisesanibbānadhātu)
        või
     2. plekkide lõplikuks vaibumiseks (kilesaparinibbāna).
• Olemasoluga mitteseotud ehk jäägita vaibumise element (anupādisesanibbānadhātu) esineb arahantil viie koostisosa lakkamise järel, st pärast lõplikku vaibumist (parinibbāna). Kuna arahantil ei ole enam plekke ega köidikuid ning ta on väljunud sünni-surma rattast, ei ole arahanti keha lakkamise puhul tegemist surmaga (maraṇa), vaid lihtsalt viie kogumiku lakkamisega – Pāsādikasutta DN 29.
• Arahant saavutab vabanemises vabanemisteadmised (vimuttasmiṁ vimuttaṁ iti ñāṇaṁ hoti) ning mõistab, et ei ole enam midagi saavutada — vabanemine on täielik ja lõplik. Ta „näeb“ vahetult nelja tõde ja tulvasid, nende tekkimist, tekkimise põhjust, lakkamise võimalikkust ja lakkamisele viivat teed, ning saavutab teadmise nägemise puhtuse (ñāṇadassana-visuddhi), mis ongi Buddha õpetatud virgumise ja lõpliku vaibumise tee kulminatsiooniks – Upasampādetabbasutta AN 5. 251.
• Arahant on tõeliselt püha, õpetaja nii deevadele kui inimestele (satthā deva-manussānaṁ) – Sekhasutta MN 53; Paṭhamavibhaṅgasutta SN 48.9; Brahmacariyogadhasutta SN 55.2; Nivesakasutta AN 3.75; Akkhaṇasutta AN 8.29; Vitthatasutta AN 5.2 jpt.