appamāda

[na + pa + √mad + a (pamāda)] masc. „mittehooletus“; hoolikus; valvsus, kohusetundlikkus.

• Mittehooletus ehk hoolikus (appamādo):
  1. juhib suurde kasusse (mahato atthāya saṁvattatī),
     ja on seotud
  2. energia äratamisega (vīriyārambho),
  3. väheste soovidega (appicchatā),
  4. rahuloluga (santuṭṭhitā),
  5. aruka tähelepanuga/meeletegevusega (yoniso manasikāro),
  6. teadvustatud arusaamisega (sampajañña),
  7. hüveliste sõpradega (kalyāṇamittatā); ning
  8. oskuslike dhammade praktiseerimisega ja mitteoskuslike ehk Buddha poolt mitteõpetatud dhammade mittepraktiseerimisega (anuyogo kusalānaṁ dhammānaṁ, ananuyogo akusalānaṁ dhammānaṁ) – Pamādādivagga AN 1.82–97.
• Hoolikus [on] tee surematusse, 
hooletus [on] tee surma.
 Hoolikad ei sure, 
need, kes [on] hooletud, [on] nagu surnud – Dhp 21. Hoolikust läbinisti mõistnud targad pühenduvad 
arijate pärusmaale liikumisele – Dhp 22. Džhaanade harjutamise teel vabaneb hoolikas kõikidest köidikutest – Dhp 31; ja puudutab nibbaanat,
 kõrgeimat ikete rahunemist – Dhp 23. Arukas hoiab hoolikust 
nagu suurimat rikkust – Dhp 26; ning saavutab seeläbi suurima õnne – Dhp 27; ja leinatuse – Dhp 28. Hoolikusele pühendunud 
ja hooletuses ohtu nägev bhikkhu 
pole suuteline tagasi langema, 
kuna [on] nibbaana vahetus läheduses – Dhp 32.
• vt ka anukampā (hool, hoolima).

• Antonüümid: pamāda (hooletus); nāppamāda ([na + na > a + pa + √mad > mād + *a] mittehooletus)