[√añj + a] "osa"; 1: (keha)osa, jäse (sõrm); 2: terviku koostisosa, komponent. 3: üksimõistnu buddha nimi; otseses tähenduses: bengalilane. 4: tõotus, religioosne praktika, askeetlik harjutus.
- Üks Piṭaka's mainitud 16.st suurest regioonist (mahājanapadā) – Bojjhasutta AN 8.45. Pealinn Campā; vastab tänapäeva Bengali aladele.
- bojjhaṅga [bodhi + aṅga] virgumisosa.
- arija aṭṭhaṅgikamagga [aṭṭha + aṅgika + magga] arija kaheksaosaline tee.