[na + ava + √vad + ya (an + avajja)]„mitte + maha/alla + rääkima/süüdistama "; mittelaiduväärne, laitmatu, süüdistusteta.
- Rõhutab kõlbelist süütust iha ja plekkide osas.
- Tähistab nii moraalset puhtust kui ka kriitikakindlust: mõte, kõne, tegu või teadvusseisund, mille suhtes õiguspärased etteheited pole põhjendatud.
- Õige kõne, õige käitumise ja õige eluviisi omadused.
- Antonüümid: sāvajja, avajja
- Sünonüümid: akāraka, agarahiya, adūsika