[an + attha + saṁhita] mittekasu(liku)ga seotud; mitte-eesmärgipärane.
- Osutab seisundile, mis ei toeta õige virgumise suunas liikumist.
- Selgituste kohaselt „mitte põhjus-tagajärg seost omav”, viljatu.
- Vale vaate ja sellel põhineva vale kõlbluse tõttu endale ja ka teistele kahju toov.
- Sisuline sammā või attha vastand; vt sammā; attha.
- anatthaviññāpaka [anattha + vi + ñā + ṇāpe + ṇvu] kasutu teadmise teatavaks tegemine; eksitava või väära tähenduse/eesmärgi edasiandmine; sõnum või kõneakt, mis ei too kasu, ei aita mõista tõde ning võib olla kahjulik (sarnane Aṅguttaranikāya's kirjeldatud anatthasaṃhita kõnega).
- Antonüüm: atthasaṃhita.
- Sünonüüm: aphala, niratthaka, mogha