anabhijjhā

[na + abhi + √jhā + ā] „mitte (millegi või kellegi) üle mõtlema“; (saama)himuta (nt teise omandi suhtes); mittehimustamine.

Üks kolmest oskuslikust tegutsemissuunast; vt kusalakammapatha.

• Antonüüm: abhijjhā.